kuidas mul hästi läheb

alustuseks olid lapsed 3 nädalat haiged, siis üks nädal lasteaias, nüüd on üks laps haige ja teine keeldub üksi aeda minemast. elame pidevas vastastikuses kiusamises, on ju vaja ära kiskuda asi, mis teise käes. muide, kogu selle haiguse jama juures pole kellelgi kordagi palavikku olnud. kas tööl käivad emad viivad oma köhas-nohus lapse lasteaeda, et haigus hullemaks läheks ja saaks palaviku kätte?

minust endast. eelmisel pühapäeval tõstsin pisemat last nii huvitavalt, et selg naksus ja eldada sai ainult valuvaigistiga. kolmapäeval tõstsin selja uuesti ära (tark pidavat teiste vigadest õppima...), aga teisest kohast. enam lapsi ei tõstnud, aga reedel arvutitooliga kiikudes lõi selline sähvatus seljast läbi, et ma olin valmis endale kiirabi kutsuma. ma ei tea, kas nad oleks tulnud ka ("ma kiikusin tooliga, selg hakkas valutama ja valuvaigisti ei aita, süstige midagi, mis mu enesetunde heaks teeb" kõlab liiga kummaliselt). see päev kamandasin suuremat last väiksemat potitama ja muid säänseid tegevusi tegema, ise lamasin ja oigasin ainult. terve nädalavahetuse põhiliselt lamasin.
ma nüüd mõtlen, kas ma peaks sellist kahtlast selga kellelegi näitama? ühest küljest pole normaalne 14 kg kummargil tõsta, aga ma ei julge enam midagi teha, sest selg tuikab ikkagi.

sundkudumine

ma olen kaks päeva järjest kudunud. sokke. endale, homseks on vaja.
muidu on kudumine minu jaoks nauding ja lõõgastus ja kõik muud mõnusad sõnad, aga kui tähtaeg sunnib ja ma hambad ristis PEAN... teate, kui vaevaline see kõik oli? nüüd on valmis, aga ma ei hakanud musti sokke pildistama. kes on näinud kordki elus sokke, on näinud neid kõiki:D
sundkudumine pani mind mõtlema, et kohustus muudab muidu toreda ettevõtmise jõledaks vaevaks. fui.

"Eesti mütsid" ja käsitöö mured

kas mina olen midagi maha maganud või on see uus raamat? tegin Apollos aega parajaks ja lehitsesin raamatuid. selle raamatu paar mütsi on mul hädasti vaja kududa. mehele ja lastele ja endale ka. igatahes tassisin raamatu koju ja varsti hakkan peale.
mul on viimasel ajal mütsivaimustus. Vardamoor on "süüdi" selles:D. tegelikult oleks mul vaja õpetajat, kes mulle mõningaid kudumis- ja heegeldusvõtteid näitaks. raamat (mitte see ülalolev raamat) ehk kirjalik õpetus on olemas, aga vat ei saa aru. internetist olen kah otsinud...

Rinsessa

mulle väga meeldib see muster. ja värv. ja müts sobib suurepäraselt. ja kaelus on mõnus. teha on väga lihtne.
mustrid ullaneule.net






püüdsin ennast pildistada. ei ole lihtne.

setu pits: kursus läbi

no nii, kursus läbi. väga tehniline on, erilisi võtteid peab tundma, aga tulemus on ilus. eile tunnis, poolik töö näpu vahel, istusin ja imetlesin. nii ilus ja minu tehtud:). kellel vähegi huvi ja võimalust õppima minna, väga soovitan. Urve Kangro on hea õpetaja ja hea esineja. meie heegeldasime ja tema rääkis meile eredaid jutte oma elust (see, kuidas soomlased tema näidispitsi ribadeks lõikasid, jääb mulle vist elu lõpuni meelde). erakordselt loov inimene, pakkus meile järjest erinevaid ideid, kuhu ja kuidas pitsi riietusesle sobitada.
nüüd tuleb õige materjal hankida ja mehe emale setu rahvariiete pearätile pits heegeldada.
teate, mis ma veel eile avastasin? ma nautisin seda tunnet, et ma lähen omasuguste veidrike hulka, me istume paar tundi koos ja heegeldame. ja naerame. ja mõnus õhkkond on. ligi 5 aastat kodusolekut hakkab lõpuks tunda andma. mulle on seltskonda vaja. appi!!

:D:D

setu pits

eile käisin õppimas. õpetaja on väga inspireeriv. olen juba aastaid üritanud koolitusele pääseda, nüüd siis õnnestus.

kapuuts

enne, kui meelest läeb:
120 silmust
5 cm labast kudet, siis pikooserva rida
alates pikooservast 15 cm
sokikand
20+40+20 silmust, keskmised kahandada 10
kinni käib nööbiga