tagasi tuli!!

minu kadunud käsitöö isu. päris pikalt oli ära.

ainuke jama on nüüd, et tuleks linnast materjali hankida, kodus eriti midagi pole... no miskid nirakad teksad on, millest on plaanis aprilli sünnipäevalapse jaoks kott teha.

siis tahaks teha endale t-särgist monteeritud raseda pluus, siis õmmelda üks korralik kleit suveperioodiks (ka eriotstarbeline) ja tahaks kududa Fan&Feather mustriga kirju/triibuline ülisuur õlarätt... oot, midagi oli nagu veel.. Susa blogis tehtud sokiloomad on ka isuäratavad, aga õpetusest arusaamise jaoks olen ma täna vist natuke nohune.

niisama jutt

tahtsin hommikul ilusa pika jutu emadusest kirjutada, aga siis ärkas põnn üles ja aega ei olnud.

kuidas üldse on inimestel aega blogidesse kirjutada? mina istun ja kirjutan ja kustutan ja kirjutan teisiti.. ja siis muudan ka kümme korda sõnastust veel. vat ei ole käpas see asi, ei ole...

lapse sünnipäev

täna 2 a ja 1 tund tagasi sündis meie poeg:D

laupäeval pidasime pidu ka, täna sööme ilmselt ka torti. parim kink on vaieldamatult jalgratas (abirataste ja tagant lükkamise käepidemega). esimesel päeval lükkas käe kõrval, nüüd nõuab, et ma ta sadulasse tõstan. ise vändata eriti ei jaksa, aga küll ta kevadeks harjutab.

vastlapäev

kuidas noored* lapsevanemad last karistasid

eile hakkas laps kõike seda tegema, mida me keelasime, muuhulgas ka oma mänguautosid kõva mürtsuga vastu maad viskama. me siis hoiatasime, et kui sulle ei meeldi mänguasjad, siis viime prügisse. no loopis veel. mees tõi suure musta prügikoti, et paneme need asjad prügisse ära, mis sulle ei meeldi. ja laps läks õhinal oma armsamaid asju tooma. ta ilmselgelt ei saanud aru, mida me mõtlesime... mees viis mänguasjad kotiga esikusse peitu, laps soris veel mänguasjade kastis, mida ära visata, minul olid pisarad silmas...

õhtul otsisid koos selle koti välja, ei läinud midagi prügisse:(

* noored lapsevanemad tähendab seda, et lapsevanema staaž on lühike

101. postitus

käsitööhuvilised on minust juba ammu loobunud, sest midagi asjalikku siit lugeda pole olnud...
püüan end nüüd natuke parandada:)


kutsuti kaksikute katsikule, mõte saadud Mio töödest. sees siis üllatusmuna plastkest, seal sees riis. algul mõtlesin miski looma teha, aga no ei tule vägisi... olgu siis niisama kõrinad.

endale tegin võtmete külge samas stiilis vidina:



esimesel pildil värvid õiged.

väike elektrik

tegin köögis süüa, laps pidi magama, kõik oli vaikne, kui ma ühel hetkel kummalist heli kuulsin. hiilisin vaatama ja leidsin noore elektriku minu voodipeatsi kohal oleva lambi kallal. pirn ja kuppel olid juba maha võetud, poiss ise uhke ja elevil. mees hakkas lampi tagasi kokku panema, mina rääkisin väike paharetiga, endal meeles see, kuidas ma kord pirni vahetades selle peos katki tegin. õudne hakkas.

"Müümise kunst"

vaatasin paar päeva tagasi seda filmi. film ise on hea, isegi väga hea. sellised eredad tüübid olid leitud, naerda sai ja ...

ja siis hakkas mul osalistest kahju. ma millegipärast ei usu, et neile öeldi, et nüüd näitame teid kui friike. midagi muud ikka öeldi ja lubati tõenäoliselt. ainus läbivalt sümpaatne tegelane oli see noor poiss, kes ameerikast tagasi saadeti. aga teised... nojah, inimene ise ennast filmis vaadates näeb ilmelt seda, kuidas juuksed hoiavad, kuidas hääl kõlab ja muud sellist... aga kui nad ühel hetkel aru saavad, et neist on veidrikud tehtud... lihtsalt peale filmi oli mul natuke kurb ja piinlik.

mina olen elus 4-5 korda telepurgis oma tööst rääkinud ja see, mis ma tegelikult intervjeerijale ütlesin ja kuidas seda mõtlesin, kleebiti lõpuks üsna suvaliselt kokku. niiet minu emotsioon võib vabalt olla sügavalt subjektiivne mälestus.

me oleme vaesed

materiaalses mõttes siis, olgu kohe öeldud. ja vaene ei ole ka päris korrektne termin..
mees teatas ükspäev, et kui me elaks Tallinnas (meie valla kohta see ei kehti), siis meie perel oleks õigus taotleda sotsiaaltoetusi, sest meie sissetulekud (mehe palk+minu lastetoetus) on just nii väikesed. no ta peaks teadma, ta tegeleb selliste asjadega iga päev. vat nii. täitsa tummaks võttis esimese hooga. seni elasime osaliselt minu vanemapalgast, mis lõppes natuke vähem kui aasta tagasi, aga me oleme kokkuhoidlikud olnud. aga nüüd sai see otsa. nüüd tuleks veel kokkuhoidlikum olla, ilmselt.

igas muus mõttes tunnen end rikkana, ja see on hea tunne.

ilusat sõbrapäeva, kes seda peavad.
meie ei pea, sõbralik võiks iga päev ja spontaanselt olla. ma selline mässuline:), kes ei suuda kohustuslikel päevadel hernesuppi/seapraadi/keedumune/vm süüa, sest nii on kombeks.

talv

talvises päikeses on kevade ootust.

autoportree

Avatar Maker


no midagi sellist... prillid on puudu:)

käisin eile linnas

linnas käimine on minu jaoks selline harv sündmus (1-2 korda kuus), et peab kohe ära märkima:)
mida siis nägin:
bussis istus minu ees tüdruk, kellel polnud sportliku välimusega jalanõudes (botased?) sokke, st oli paljas jalg. algul arvasin, et prillikandjana nägin valesti. aga kui neiuke väljuma hakkas, siis kohe kummardusin ja vaatasin: ei olnud sokke!
3-4 noorel naisel oli muidu päris kena villasest riidest mantli peale tõmmatud selline nahast või kunstnahast lai vöö. miski uus mood või? ja siis tekib küsimus, kas mood peaks inimest kaunistama, sest kena see ei olnud...

ja olles nüüd teiste kallal piisavalt närinud:) jube külm oli eile, tagasiteel hambad plagisesid lausa, kuni ma sain aru, et minu akrüüllõngast müts on kohutavalt külm. nüüd mõtlen, kas tasub see hooaeg uus müts teha või kannan kapuutsi...

vahepeal olen ikka käsitööd ka teinud, aga kõik on pooleli:( vat ei ole seda tegemise tunnet, ja kui mul seda pole, siis pole mõtet teha ka, muidu pean üles harutama.
ja et ma väga nukralt ei lõpetaks: hakkasin Triibiku blogi algusest lugema. vat on antud inimesele sõnaseadmisoskust:D