"Müümise kunst"

vaatasin paar päeva tagasi seda filmi. film ise on hea, isegi väga hea. sellised eredad tüübid olid leitud, naerda sai ja ...

ja siis hakkas mul osalistest kahju. ma millegipärast ei usu, et neile öeldi, et nüüd näitame teid kui friike. midagi muud ikka öeldi ja lubati tõenäoliselt. ainus läbivalt sümpaatne tegelane oli see noor poiss, kes ameerikast tagasi saadeti. aga teised... nojah, inimene ise ennast filmis vaadates näeb ilmelt seda, kuidas juuksed hoiavad, kuidas hääl kõlab ja muud sellist... aga kui nad ühel hetkel aru saavad, et neist on veidrikud tehtud... lihtsalt peale filmi oli mul natuke kurb ja piinlik.

mina olen elus 4-5 korda telepurgis oma tööst rääkinud ja see, mis ma tegelikult intervjeerijale ütlesin ja kuidas seda mõtlesin, kleebiti lõpuks üsna suvaliselt kokku. niiet minu emotsioon võib vabalt olla sügavalt subjektiivne mälestus.