ohh, kui õudne

käisin täna esimest korda linnas sõitmas, ise nõudsin õpetajalt. jube oli.

no näiteks:
minu ees ootas rohelist tuld 3-4 autot. rohelise tulega hakkasime kõik koos liikuma. kui mina ristmikule jõudisn, oli fooris punane. sel hetkel ma muidugi enam üles ei vaadanud, olin eelmisel ristmikul just kaks korda järjest auto välja suretanud (esimest korda elus) ja tähelepanu oli mujal.

vahetasin rida, olles küll kenasti suunaga märku andnud, aga peeglisse vaatamine tuli meelde alles siis, kui rida vahetatud.

vahetasin kolmanda käigu asemel viienda.

no neid jamasid oli veel...
auto jäi terveks (st midagi ei juhtunud), minul olid käed higised ja põsed õhetasid. ema ütles, et sihuke närveerimine ei ole mulle hea. no muidugi ei ole, kellelegi ei saa selline asi hea olla. ja päike oli kah silmas enamasti:(