eetika ja lapse kasvatamine

vaatasin eile uudistest Kruuda lugu. süda läheb pahaks... tundub, et inimesed katsetavad piire. huvitav, mis järgmiseks? kuritegevus tavaliselt eskaleerub, st algul on pettus, vargus, edasi isikuvastased kuriteod.
me arutasime eile mehega seda praegust Eesti eetikakriisi. ja arutasime ka selle poole pealt, kuidas niisuguseid asju lapsele seletada, edaspidi siis. et miks peab inimene käituma õigesti ka siis, kui selle eest otseselt ei karistata, või on karistus (rahatrahv inimesele, kellel seda nagunii üle on) nii väike, et ei tunnegi? mida me peaksime oma lapsele õpetama, et mitte elule jalgu jääda? sest meie pere väärtushinnangud paistavad viimaste uudiste valguses lootusetult vanamoodsad.

rõõmsama poole pealt: eile ütles poiss "a täh", kui ma talle saia ulatasin :D