algab tänasest. viisin lapsed lasteaeda. mõlemad. plika jooksis mängima ja õpetaja ütles, et võite nüüd ära minna. ma siis tulin. imelik oli olla.
küsisin veel, kas magama ka jätan ja õpetaja ütles, et ise otsustage. ma ei oska otsustada. ühest küljest ei peaks esimest päeva liiga pikka vast tegema, teisest küljest kavatsen ma ju edaspidi ta terveks päevaks jätta, mis see esimene päev siis teistmoodi on.
terve eilse päeva pingutasin endale vöökotti teha, et kui ma pean tüdrukuga lasteaias istuma, siis ei hoia ju suurt käekotti õlal. õhtul Frosti vaadates lõpetasin. vöö on tuniisi tehnikas heegeldatud. blondiin tegi ju endale vöökoti, aga vööd ei olnud:)
ma ei teagi, mis ma nüüd endaga peale hakkan. mitte, et mul kodus poleks vaja nokitseda. lihtsalt inimesed eeldavad, et kui lapsed on lasteaias, siis ema peaks tööle minema. ja kui ma ütlen, et ma see aasta veel ei plaani minna, öeldakse imeliku üminaga "nojaaa, kui mõnel on sellised võimalused". nagu ma oleks kapirikkur. aga võibolla ma pole ise sellest lihtsalt aru saanud:D
ma lähen nüüd kappe koristama, keegi ei sega.
Sildid: laps