kolmapäev, detsember 06, 2006

rasked valikud

kodusel inimesel on alati rõõm kodust välja saada, eriti, kui kutsutakse:) aga millegipärast on nii, et pool aastat on vaikus ja siis on ühele päevale mitmeid ahvatlevaid kutseid (sama teema on ennegi erinevatest blogidest läbi käinud).
asutuse jõulupidu lapsele ja kutse "kauaaegse linnateenistuja rinnamärgi kätteandmisele" on siis minul ühel päeval. õnneks mitte samal ajal, aga ikkagi tuleb natuke organiseerida. ilmselt ajan lapse uneajast üles, viin linna mehe juurde, ise raekotta, siis jääb paar tundi vahet, siis jõulupeole. lapse jõulupidu läheb otsapidi uneaja sisse, aga ma olen juba päevasest unest näpistanud... samas, hoolimata sellest, et ma loobun raekojast ja Ratase käepigistusest, võib laps ikkagi õhtul peol undama hakata.

olen natuke käsitööga ka tegelenud, lihtsalt asjad on viimistlemata, ei hakka enne pilte tegema. valmis on kaks kootud salli jõuludeks, lapsele kootud kaisukaru (beebikooli peoks paluti väike kingitus oma lapsele võtta), sussid.
plaanis on mehele klapiga sõrmkindad, eile otsisin mööda internetti tegemisõpetust, ma pole kunagi varem kindaid kudunud, nüüd siis kohe sõrmikud:).

siis avastasin, et paljud blogijad (eriti väljamaal) koovad ennastunustavalt sokke?! ja mitte nüüd jõulu eel, vaid aastaringselt, erinevad tehnikad kanna kudumiseks ja erinevad mustrid ja... mis värk selle sokitamisega on? ma ise pole eales sokki kudunud, võib olla seepärast ei saa aru. mul endal on olemas täpselt üks paar villaseid sokke, mis on kusagil sahtlipõhjas, juhuks, kui tuleb nii külm ilm, et vaja saapa sisse panna (viimased, ütleme, 5 aastat pole seda juhtunud). hulgim salle või kampsuneid, kasvõi kindaid ja mütse, sellest ma saan aru, valikut peab olema. aga sokid ei ole ju üldjuhul nähtaval, et need pitsilised või siiru-viirulised peavad olema? eksperimendi mõttes peaks ühe paari kuduma, siis näeks, milles see mõnu on:6

3 Comments:

Anonymous Anonüümne said...

mulle tundub, et peamine mõnu on justnimelt kudumises endas. Ise ka selle aastani ainult ühe paari koolis kudunud ja nüüd kohe kaks paari ja hammas verel. Suur roll on muidugi mõnusal mustril ja lõngal,

08 detsember, 2006 11:16  
Anonymous Anonüümne said...

sokikudumisega on nii, et annad sõrme, võtab käe. eriti kui satud internetiavaustes järjest uute ja ilusamate mustrite peale. ma ka alguses imestasin, et kuhu nad need sokilaarid panevad, aga nüüd olen ise ka juba sokihoolik. õnneks pole lihtsalt muude tegemiste kõrvalt nii palju aega, et AINULT sokke kududa :)
ja kannan neid villaseid sokke kodus, tööl ja puhkehetkel, kusjuures palja jala peal, nö tavasoki asemel. kusjuures nii ei aja higistama, nagu võiks arvata, et villane sokk ilmtingimata teeb!

09 detsember, 2006 01:33  
Anonymous Anonüümne said...

Mulle näiteks meeldib kui mul on erinevaid sokke ja ma saan nende seast valida just tänase päeva jaoks sobivad:)Lisaks eelkõnelejate poolt välja toodud plussidele on sokke lapse kõrvalt kõige lihtsam kududa ka...

09 detsember, 2006 22:43  

Postita kommentaar

<< Home