arsti kiituseks

meil siin Tallinna lähedal maal on teistmoodi perearsti vastuvõtt, kui linnas. iga päev on teatud tunnid, kui perearstil on vastuvõtt (mõni päev hommik, mõni õhtu) ja siis kui vaja, lähed kohale. vastu võetakse "elavas" järjekorras, st kunagi ei tea, kui kaua vaja oodata. täna näiteks oli enne meid üks inimene kabinetis, teine ukse taga. arst kuulas mu jutu ära (lapsel ei taandu kõhuviirus, ligi nädal juba on tõbine), katsus kõhtu ja vaatas lapse suhu. soovitas sapi ergutamiseks kibuvitsamarja siirupit. tagasi tulles mõtlesin ma selle üle, et linna arstile minnes oleks tulnud paar päeva vähemalt oodata, siis bussidega seigelda.... kõige mõnusam on muidugi see, et siinne perearst on eluaegne lastearst ja oskab väga kenasti lapsega suhelda.

arsti ukse taga kohtusime tuttava väikelapse emaga, kelle laps oli sama haiguse pärast Merimetsas pidanud olema. eks minagi jälgisin hirmuga poisi seisundit, et äkki peame aastavahetusel haiglasse minema.