kott ja hammas

see on see kott, mida ema ei tahtnud;)
http://www.naturallycaron.com/projects/chakra/chakra_1.html
äia jõulukingist ülejäänud Rübezahlist, ei olnud meeles enne voodri tegemist kaaluda. sees teksast vooder, nelja taskuga.
klapp kipub naeratama, ei tea, mis aitaks?

täna hambaarstil. kana süües murdus tükk hambast, juba enne jõule. ma ei teadnud, et nii võib juhtuda ja olin natuke paanikas. kenasti ehitas uuesti üles.

6,1

mul olevat kolesterool tsipa kõrge. "sööte palju rasvast sealiha" ütles arst etteheitvalt. "ja vähendage rasvaseid piimatooteid". ei söö, ausalt ei söö. meie kodus süüakse meelsasti kana ja kala. eriti just kana. ja kala.
korralikku liha meie kohalikus poes kahjuks (nüüd selgub, et õnneks) ei müüda ja nii ma siis teen muid toite. koort (nii rõõska kui haput) ma ei söö. võid ma ei söö. mitte rasvakartusest, mulle ei maitse lihtsalt. kohupiima ja jogurtit söön, aga mitte iga päev.
kui ma mehele helistasin, et minu rasvase toidu söömise ajad on nüüd möödas, oli ta tükk aega vait ja küsis lõpuks, kuidas saaks minust veel vähem rasvast süüa. et see olevat müstika. minu meelest ka. ma olen isegi süümekaid tundnud, et ma peaks sööma rasvlahustuvate vitamiinide ja kaltsiumi pärast rohkem rasvast.
(lapsed söövad iga hommik võiga putru ja igas supiportsus rohkelt hapukoort. juhuks kui keegi mu laste normaalse toitumise pärast muretseb).

lõpuks selgus, et juust on see, mida ma söön. söön jah, paar korda nädalas. tänagi on pizza peal.

haigused

algul oli poiss haige, nädalake. siis oli plika haige (39-40 kraadi viis päeva järjest). siis olid lapsed terved ja poiss käis paar päeva lasteaias ja nüüd on jälle kodus: mingi veider valu eile õhtul põses. vaatasin suu üle, midagi kahtlast ei paistnud. magamamineku ajaks hoidis laps põsest kinnu ja nuttis valust. täna õhtul siis poisiga arsti juurde, mina kahtlustan kõrva ja arst hammast.

kokkuvõtteks: ma tahaks paar nädalat puhkust kohas, kus ma ei peaks põetama, kokkama ja tülisid lahendama (kui kaks last on koos, siis toimub lõputu kräunutamine).

tarte tatin

Nami-nami koostegemise tulemus. mõte seda kooki proovida oli ammu, nami-nami tuletas meelde, et võiks ja hea oli lugeda teiste kogemusi.

väga hea ja üliväga lihtne teha. ma tegin muidugi jälle omamoodi, nagu paljusid asju.
niisiis: või ja suhkur tavalisele pannile, kui kokku hakkas kleepuma valasin ahjuplaadile. tükeldatud ja kooritud Granny Smith õunad peale ja ahju. siin tegingi vea, õunad lasin liiga pehmeks.
poe lehttaigen peale, uuesti ahju.

pannilt kättesaamisega probleeme polnud (kas gurmaanide hulgas on küpsetuspaber jõletu patt?)
jäätist kõrvale ei võtaks, sest kook on ülimagus. aga ikkagi väga hea.



lisan esmaspäeval: külamalt on kook hapum ehk parem.



ma koon ikka ka, ausalt. vesti. varsti näete (see oli hoiatus:6)

allergiast

käisime arsti juures.
või: sobib
juust: vahel harva
kala: ei
piim, jogurt: ei
sai: ei
apelsin: ei
munavalge: sobib
niisiis, saime juurde uued keelatud ained: kala ja tsitruselised.

esmaspäeval saadan lapse uuesti aeda, näis, kuidas seal läheb. täna sain menüü ka, no teadagi: hommikuti piimasupid ja pudrud, lõunaks piimakisell.
üldmulje põhjal arvan, et on vist lihtsam laps peale hommikusööki kohale viia. nagunii tuleb lõunaks midagi kombineerida.
meil on üliväga armas lasteaed, juhataja lubas poisi jaoks lasta oma toidud teha. nii kena neist. kuidas see reaalselt olema saab, panen kindlasti kirja.


tegelikult ootan siin kannatamatult Põrgukizi uudiseid:D
elan kaasa, mu poisil oli sama tähtaeg, aga sündis 38.ndl.

käisime homöopaadi juures vol 2

ma küsisin uksest välja tulles mehelt, et no kas saime targemaks ka. natuke segaduses oleme. 400.- eest mingeid pudinaid, väga konkreetsed juhendid nende sisse võtmiseks... ja teadmise, et meil on tundlik laps, kel on hirmud. ma nüüd ei teagi, mis selle teadmisega peale hakata. vähem range olla? (ma olen range lapsevanem, eriti nähes, mida teistel lastel lubatud on). raske on lapse hirmudest aru saada, kui ta ei väljenda end verbaalselt:(

eilne päev

tüdrukuga arstil. imestas, et miks ei keera? natuke aega hiljem selgus, et arst polnud meie saatekirja lugenud ja pidin kogu meie haiglaloo jutustama. sellega seletus ka olematu keeramisoskus. küsis, kas ma hoian last palju süles. vist jah. siis tuli õpetus: "nüüd tuleb lasta lapsel iseseisvuda". ma arvasin, et iseseisvumine tuleb märksa hiljem:D
kuu aja pärast saame siis massaaži:(

lugesin erinevaid bloge, kus juhtumisi on viimasel ajal vanust mainitud. mina olen kõigist vanem. mitte, et ma vana oleks, ei-ei:D
või minuvanused lihtsalt ei räägi oma möödunud aastatest...

käisime homöopaadi juures

täitsa omapärane kogemus. nädala pärast uuesti, siis diagnoositakse mind ka, sest ema ja laps pidavat üks tervik olema. meest meetri kauguselt vaadates teatas, mis organid haiged on. ühesõnaga, omapärane kogemus.

miks mul on tunne, et lapse allergia mingil moel minu süüks jääb?
küsis esimese asjana, mis siis juhtus, kui lapsel esimesed punnid tulid. no potile harjutamine toimus.
ja siis, kui maal olles olukord täiesti käest läks, siis toimus autoavarii.
ja viimasel ajal ongi meil ju ainult mingid jamad olnud, siis tuli ju plika haigus ja.. et kui nii võtta, siis jah, võib küll olla, et lapse väljaelamata pinged avalduvad sel moel. üldjuhul on ju keha ja vaim tihedalt seotud.

negatiivne on positiivne on negatiivne

helistas poisi arst, kõikide testide vastused on negatiivsed, st ei ole neile allergiline. mis on ju positiivne. mis on omakorda negatiivne, sest otsimine jätkub. panen kirja, mida ma kontrollida lasin:
toit: kartul, porgand, tomat, kala (me sööme neid palju)
tolm, kokku vist 3-4 erinevat (ma ei lase end mõnest tolmurullist heidutada)
hallitus, ka 3-4 (no igaks juhuks, ei tea küll, et kontakti oleks)
kass: igaks juhuks, juba mõtlesin läbi, mis me loomaga siis teeme, kui ta allergia tekitajaks osutub.
viimasel ajal pole uusi punne tulnud, vanad on ära kadunud, jättes armid järele. proovime zyrtecit vähendada ja ainult õhtuti anda.

suurele ringile küsimus: kas teie Raasiku lõngad lähevad topiliseks? ma ostsin Raasikult vikerkaarevärvilist jämedamat lõnga, millest tegin õlasalli. kasutan seda praegu lapsevankris tekina. järelejäänud lõngast kudusin tüdrukule sokid. ja need sokid ei näe enam eriti head välja, on topiliseks läinud:( kuidas saavad imiku sokid, mida laps kannab ainult kombe sees õues magades, topiliseks minna? sama lõnga on veel alles, oli plaan endale kampsun teha, nüüd ei teagi, kas tasub.

the plot thickens...

eile käisid mehed perearsti juures, sest hormoonsalv oli otsas, uus rohi Aerius ei mõjunud üldse ja tekkinud oli hulga küsimusi, et miks ja kuidas. esimene pilk poisile ja arst oli öelnud, et need ei ole üldse allergiapunnide moodi (aga allergia tal ikka on, kui veretesti uskuda, nahakriipsud ei näidanud küll midagi?). nüüd siis vereproovile ja kui analüüs ütleb midagi, siis hakkan head nahaarsti otsima. kusjuures sama arst diagnoosis samasuguste punnide järgi allergia, allergoloog on kah neid näinud.... müstika.

poisi värsked mõõdud: 99cm ja 15kg.

tagasi alguses

nüüdseks on laps 3 nädalat rangel dieedil olnud, nädalake ilma zyrtecita, ja ei mingit paranemist. punnid on tagasi, laps sügab end verele... no mõistus on otsas. eile helistasin allergoloogile, kes rõõmsalt teatas, et seda ta arvaski. ja kui ma seletasin, kuidas me poes silte loeme ja leiba valime (et nisu vältida), siis imestas, et ah isegi nii rangelt kohe. no heldeke, kui mulle öeldakse, mis mu lapsele halba teeb, siis ma loomulikult väldin seda.

nüüd soovitas vahetada zyrteci asemele ühe teise rohu... no hea küll, see ehk mõjub paremini, aga mis neid punne siis ikka põhjustab?!

käsitööd pole õieti teinud, ma ei nimetaks mütsile voodri panemist ja muud sellist praktilist nipet-näpet:) käsitööks. tahaks teha küll, aga kogu aeg on kiire, vahin kella ja ootan, millal mees koju jõuab, siis on kummalgi üks laps (mida 3 ja enama lapsega peredes tehakse?) ja natukenegi kergem. hakkasin mõtlema, et praegu on veel suht kerge, tite panen voodile ja saan toimetada, aga kui pisi roomama hakkab, siis tuleb midagi muud välja mõelda.

sain viriseda:D
ma sellepärast ei olegi siia kirjutanud, mis sest vingust ikka kirja panna või lugeda...

allergiast veel

tore ju küll, kui kõikvõimalikud ja võimatud koduleheküljed annavad retsepte allergikutele, aga kombinatsioon muna+piim+nisu on eriti raske juhtum. ühelt soome lehelt ikka leidsin:
http://www.pirkanmaanallergia.fi/ruokaohjeet/maidoton_munaton_gluteeniton/index.htm

neljapäeval on pisil tähtpäev, vanaema tuleb külla ja siis võiks suurem laps ka miskit kooki saada. eks ma siis nokitsen midagi valmis.

veider on see, et seni pole ma eestikeelset allergikute foorumit leidnud.

eile

tegime eile plikale MRI (korras), sain poisi allergia vastused (piimatooted, muna ja nisu, oeh). kui üks mure on vähem, siis tuleb kohe teine asemele.

kas kusagil internetis on retsepte (kindlasti on, aga kus?), kui kõiki toiduaineid kasutada ei saa?
leidsin ise: http://allergialaps.kolhoos.ee/retseptid

kui teaks nüüd täpselt, mida süüa võib ja mida mitte, siis seletaks lapsele. allergoloog arvas, et võibolla tekib allergia teatud ainete koosmõjust ja ehk eraldi võiks tarvitada. või et piimatoodete puhul tuleb hakata katsetama, kas töödeldult midagi sobib. veider on ka see, et allergiaga maadleme sellest suvest, varem ei olnud mingit muret.

mu põnn, kes senini praktiliselt ei oska rääkida (omas pudikeeles, millest perekond aru saab) tellib endale iga päev "jossu miia"=sooja piima ja "ussu aija"=juustu saia. ilmselt hakkan ma nüüd salaja kohvile piima valama ja jogurtit-kohupiima sööma:(

.

tühjad lubadused

oi, kuidas ma ei salli, kui räägitakse ja lubatakse....aga lõpuks ei toimu midagi.

"lubadusi" annab mulle minu oma organism: viimased paar nädalat on igasugused viited, et kohe-kohe hakkab juhtuma (sellised toonused, et võtab hetkeks hinge kinni, sellised valuhood, et ma otsin juba minutite lugemiseks kella) ja siis läheb jälle kõik üle. ämmaemand kiitis veel takka, et oi, kui tore, teeb ettevalmistusi. no mis seal toredat on? kui asjaks läheb, ei võta ma ju esialgu seda tõsiselt (mees vahel vaatab kõrvalt, kuidas ma sügavalt hingan ja küsib, kas nüüd? ja mina, et vaevalt küll..) ja siis on see toredasti ettevalmistunud süsteem võibolla nii valmis ja kiire, et ma ei jõua õigel ajal õigesse kohta... mu sõbranna sünnitas 2 tunniga, 2 tunniga jõuaks ma muidugi siit maalt Tallinnasse küll, kui ma kohe reageeriks. aga et mind on juba nii kaua lollitatud, siis võin ma esialgu vabalt oodata, millal siis taaskord üle läheb.

muide, eelmises teemas räägitud kampsunist on alles vaid hulk lõngakerasid, väike oli:( mina ei kujuta ette, kuidas ma nii valesti mõõdud võtsin.

poiss haige

eile tõusis poisil palavik. täna sain arsti kätte, pidavat olema meie lasteaia rühma viirus, millega kaasneb 3 päeva ülikõrget palavikku ja villid kurgus ja suus. see nädal ta siis lasteaeda ei lähe:(


pilt on lihtsalt niisama, ma palavikus last vannis mängida ei lase, loomulikult.


tegelikult tuleks poisi kampsun kokku õmmelda, aga kuidagi ei viitsi, lähen magan hoopis veidike...

käisin linnas

maainimese lihtsad rõõmud, saab vahel harva linna peale, on vaja kohe teistele tuututada:D.
ema hoiatas, et ma täna ei läheks, või kui lähen, siis peab mees mind turvama. ma ise mõtlesin, et kui mingi jama peaks olema, siis normaalne inimene rasedat väikese lapsega naist ei tülita. jah, aga kus jama, seal jälle normaalseid pole...

igatahes käisin igakuisel ülevaatusel ämmaemanda juures. ma olen taas kord õpiku juhtum, st kõik näitajad on nagu õpikust. välja arvatud kaal, mis minu tavapärase 2kg kuus asemel oli seekord 4kg. natuke palju. ma näen juba praegu välja nagu väike vaal, ma ei kujuta ette, mis must suve lõpuks saab.

värvivahetusest: saatsin ära, nüüd närveerin, kas saab kätte, millal saab käte, kas meeldib... raske oli pakki kokku panna, igatsugu piiranguid oli nii palju.... käin KK-s peaaegu iga poole tunni tagant vaatamas, kas on teade tulnud.

lapsest ka. meil on potitamine ärkveloleku ajal nii hästi läinud, et tekkis kiusatus linna minnes mähet mitte panna. õnneks panin, sest Välisministeeriumi taga olevas pargi soovis poiss potile. hetkeks tekkis kiusatus, et viin põõsa taha, aga esiteks oli natuke külm ja teiseks on ta seni ainult väikesel potil käinud. ütlesin, et oota natuke, kohe saab ja plagasime Kesklinna lastepolikliiniku poole. kohale jõudes selgus, et piss oli ikkagi mähkmesse tulnud ja seal ei teinud midagi. naistekliinikus palus uuesti potile, jälle ei midagi. nüüd mõtlen, et äkki peaks esialgu oma potti kaasa tassima, seal pargis oleks saanud ju potile siiski panna.

raseda ving

ma ei ole aru saanud, miks öeldakse, et rase sööb kahe eest. mina olen viimasel ajal söönud poole eest, sest rohkem lihtsalt ei mahu, kõrvetised ja vastik raske tunne tuleb. ma sööks nii hea meelega rohkem:(
võibolla minu normaalne ports on lihtsalt ülemõistuse suur? igatahes on see nörrrdima panev, et ajal, kui ma võiks endale rohkem lubada, rohkem lihtsalt ei mahu. ja ärge arvake, et kaal mõistlik on. kaal tõuseb sellest hoolimata mühinal:(

haige

pea on paks, nohu, kurk valutab... eilne jalutuskäik tegi olemise ainult hullemaks, niiet täna ei lähe kuhugi. eile pingutasin, et lastele värsket õhku vaja..

hiljem panen ühe pooliku koti pildi ka üles, nõuandeid oleks vaja...

arsti kiituseks

meil siin Tallinna lähedal maal on teistmoodi perearsti vastuvõtt, kui linnas. iga päev on teatud tunnid, kui perearstil on vastuvõtt (mõni päev hommik, mõni õhtu) ja siis kui vaja, lähed kohale. vastu võetakse "elavas" järjekorras, st kunagi ei tea, kui kaua vaja oodata. täna näiteks oli enne meid üks inimene kabinetis, teine ukse taga. arst kuulas mu jutu ära (lapsel ei taandu kõhuviirus, ligi nädal juba on tõbine), katsus kõhtu ja vaatas lapse suhu. soovitas sapi ergutamiseks kibuvitsamarja siirupit. tagasi tulles mõtlesin ma selle üle, et linna arstile minnes oleks tulnud paar päeva vähemalt oodata, siis bussidega seigelda.... kõige mõnusam on muidugi see, et siinne perearst on eluaegne lastearst ja oskab väga kenasti lapsega suhelda.

arsti ukse taga kohtusime tuttava väikelapse emaga, kelle laps oli sama haiguse pärast Merimetsas pidanud olema. eks minagi jälgisin hirmuga poisi seisundit, et äkki peame aastavahetusel haiglasse minema.