käisin linnas

maainimese lihtsad rõõmud, saab vahel harva linna peale, on vaja kohe teistele tuututada:D.
ema hoiatas, et ma täna ei läheks, või kui lähen, siis peab mees mind turvama. ma ise mõtlesin, et kui mingi jama peaks olema, siis normaalne inimene rasedat väikese lapsega naist ei tülita. jah, aga kus jama, seal jälle normaalseid pole...

igatahes käisin igakuisel ülevaatusel ämmaemanda juures. ma olen taas kord õpiku juhtum, st kõik näitajad on nagu õpikust. välja arvatud kaal, mis minu tavapärase 2kg kuus asemel oli seekord 4kg. natuke palju. ma näen juba praegu välja nagu väike vaal, ma ei kujuta ette, mis must suve lõpuks saab.

värvivahetusest: saatsin ära, nüüd närveerin, kas saab kätte, millal saab käte, kas meeldib... raske oli pakki kokku panna, igatsugu piiranguid oli nii palju.... käin KK-s peaaegu iga poole tunni tagant vaatamas, kas on teade tulnud.

lapsest ka. meil on potitamine ärkveloleku ajal nii hästi läinud, et tekkis kiusatus linna minnes mähet mitte panna. õnneks panin, sest Välisministeeriumi taga olevas pargi soovis poiss potile. hetkeks tekkis kiusatus, et viin põõsa taha, aga esiteks oli natuke külm ja teiseks on ta seni ainult väikesel potil käinud. ütlesin, et oota natuke, kohe saab ja plagasime Kesklinna lastepolikliiniku poole. kohale jõudes selgus, et piss oli ikkagi mähkmesse tulnud ja seal ei teinud midagi. naistekliinikus palus uuesti potile, jälle ei midagi. nüüd mõtlen, et äkki peaks esialgu oma potti kaasa tassima, seal pargis oleks saanud ju potile siiski panna.