liikluses

hommikul oli sõidutund. mul on ajuti kohalt ära saamisega raskusi, st ma võin vahel ristmikul auto välja suretada. seepärast hakkan ma kohalt ära liikuma ülima aegluse ja ettevaatlikkusega... täna ühele džiibimehele see ei meeldinud. kõigepealt sõitis ta minu kõrvale ja andis nii pikalt signaali (tavaline on 2-3 lühikest törtsu, ma olen sellega juba harjunud), et ma küsisin õpetajalt, mis toimub. siis keeras ootamatult, ilma suunda näitamata, mulle ette nii, et õppeauto esiots peaaegu puudutas jeepi. (huvitav, kas ma oleks süüdi jäänud, kui kõks oleks käinud?). siis keeras oma ritta tagasi. järgmist foorituld ootasime jälle kenasti kõrvuti, st kui tal nii üliväga kiire oli, et minu venimine närvi krussi ajas, siis kaugemale ta igatahes ei jõudnud.

tegelikult tunnen ma end roolis üsna kindlana, kaua juba harjutatud ka, aga vat sellised hulle ma kardan. labiilse närvikavaga tüüpe, kes on endale ilmselt viimase raha eest auto ostnud (sest elementaarse lisavarustuse jaoks, nagu suunatuled, raha ei jatku :6) ja siis tunnevad vajadust liikluses teistele ära teha.