potitamisest, oeh

kui poiss oli 3-4kuune, siis ma lugesin, et nii pisidele saab ka potile häda tegemist õpetada. saigi, toimis. siis oli vaja linnas massaažis käia ja sinnapaika see jäi.
järgmine proovimine oli eelmise aasta mai-juuni, kui ta õppis ise istuma (jah, hilise arenguga, ma tean) ja oli nõus potil istuma, aga sinna mitte kunagi mitte midagi ei teinud. siis läksime maale nädalaks-paariks ja seal olnud pott ilmselt ei kõlvanud, ei olnud nõus enam potil istuma. hankisin isegi marlikad, et äkki on märg ja vastik. ilmselt ei olnud, vähemalt ei näidanud ta seda välja.
sügis-talvisel perioodil ma ei julgenud dresseerida, sest meil on külmad toad.

nii, nüüd oleme sujuvalt jõudnud tänasesse päeva. soojad ilmad (no vahepeal olid ju) julgutasid mind lapsel mähkud jalast võtma ja esmaspäeval oli esimene, katastroofiline päev. poiss siristas maha ja mina kraamisin.
teisipäev jäi vahele, ma pidin linnas käima.
kolmapäeva hommik üsna nutune. küsin, kas potule tahad? vastuseks kategooriline ei. kui ilma küsimata üritan navigeerida poti suunas, siis potti nähes hakkab niiviisi kiljuma, et ma ootan, millal allnaabritest vanapaar mulle ukse taha tulevad, et mida ma ometi lapsega teen. siis tuli mul geniaalne mõte: pakun altkäemaksu. tüki šokolaadi eest on poiss nõus potil olema ja sinna pissima. see asi läks natuke käest ära, sest ega 5 minuti jooksul mitut pissi ei tule. poiss oli lohutamatu, sest tema ometi istus ja üritas...
neljapäev: täiesti kuiv. õues ja magades on mähe ikkagi all, mina vean šokolaadi lubades lapse iga tunni aja tagant potile.
reede: sama mis neljapäev
laupäev: neljas päev. üritan potitamise aega pikendada tunnilt poolteisele. ei õnnestu.

esialgne kokkuvõte: naiivne mina mõtlesin, et kui lapsel on teooriat terve talv räägitud ja "porgandiga" meelitatud, siis laps küsib ise potile. ei küsi, mina vaatan kella pealt. vähemalt esialgu ei või ka vahet lühendada. peale potil olemist näitab ilmekalt suu peale, et kas tasu saab.

mida ma teada tahaks: millal tekib see tunne, et tahab ise potile, st püksi tegemine muutub vastikuks (no nagu täiskasvanutel on)? lutist võõrutamine toimus nädalaga, seekord on ilmselt pikemaajalisem ettevõtmine.
kaua ma šokolaadiga pean meelitama? seda küsis juba ka mees, tema on meil varustaja. tagantjärele tarkusena oleks pidanud alustama mõne muu "porgandiga", aga mis seal enam rääkida. ülevoolav kiitmine ja suures potis vee laskmine käivad nagunii tegevusega kaasas, aga senini ei olnud toonud erilist efekti, st seda me üritasime läbi kogu talve.

kõik soovitused teretulnud.