tore oli

mõni päev varem oli meil mehega selline vestlus:
mina: ma siis lähen laupäeval kokkutulekule
mees: kus see toimub?
mina: Linnateatris.
mees: ja mis tükki mängitakse?
mina: Kullaketrajaid.

mulle meeldis koht, seltskond, fimo ja traadivärk (mitte just selles järjekorras).
mulle väga meeldis Kajaka varrukatega õlasall (ma ei oska seda muud moodi nimetada) ja Vardakeerutaja ehted. kes neid nägi, kahtlustab, et ma sain viiruse külge. jep, nii ongi. ma ei teeks iial imepisikesi täpselt ühesuurusi vidinaid, mida siis üksteise otsa lükkida, see ajaks mu lihtsalt hulluks, ma pole eriti püsiv. aga sellised suured, vaba käega latakad... terve kodutee nuputasin, mis värvi mul vaja oleks:D

eraldi tänu Laglele, armas inimene näitas kannatlikult, kuidas traadist ilu sünnib.

ma lähen uurin nüüd, mida ja mis hinnaga müüakse, aga ma lubasin endale, et ootan vähemalt nädala, enne kui midagi ostan, äkki läheb üle:6