ma olen tubli

olen vahepeal valmis saanud mõnusad püksid (st ma lisasin veniva ülaosa), lõpetasin teksakoti (ei tee mingit sulgemissüsteemi), pooleli veniv pluus, kudusin 1m värvivahetuse jaoks (muide, saatuse jumalanna määras mulle sama värvi, mis ma isegi ankeeti kirja panin)...

oh, ma olen nii toimekas viimasel ajal olnud, et ise ka imestan. aga vat pilte ei viitsi teha. ehk ma võtan end mingi hetk kokku ja teen klõpsud ära, osad asjad sobiks hästi "Be Ceative" projekti alla.

ja kuigi mul on igatsugu erilisi ja erakordseid sündmusi olnud isiklikus plaanis, siis vat ei räägi enam, mitte sõnagi. hakkan igavaks, või no, khm, veel igavamaks:6

värvivahetus

kui ma vaatan mulle saadetud ankeeti (pikk ja põhjalik) ja mõtlen enda vastustele (stiilis "jah", "ei" ja "ei tea"), siis mul on natuke süüdlaslik tunne. no et kuidas ta vaeseke nüüd nuputab.
tegelikult on päris huvitav selline vahetamine, loed huviga inimese kohta ja omal moel õpid teda tundma...

Lauri, krt

no mis ma oskan öelda?


me pole peale lähiperekonna uuest lapsest kellelegi rääkinud (no mina muidugi lobisen internetis, eks) ja nüüd on üks tuttav, keda ma ei kahtlustanud huvis oma isiku või blogi vastu, sellest rääkinud.
ühest küljest: ei, see ei ole saladus.
teisest küljest: mulle meeldib isiklikest asjadest ise rääkida. siis tean, kellele ja millal ja miks. no et ma siis kontrollin sündmusi.
hmh. oli seda nüüd vaja...
igatahes saan ma aru, miks osad inimesed on blogi lugemiseks parooli pannud.

kumb ta on?

mõtisklen need mõtisklused täna ära, sest algaval nädalal võidakse mulle öelda, kumb ta siis on:D.
esimese lapsega võtsid inimesed mul nööbist kinni ja nõudsid, kumba ma ise soovin, kas poissi või tüdrukut. ja kui ma ei osanud seda öelda, sest mul oli tõesti täiesti ükskõik, siis hakati oma teooriaid välja pakkuma: et mees kindlasti ootab poega ja et tüdruk oleks emale lähedasem.
nüüd on minu käest juba kolm inimest nõudnud, et eks ju, tahate tüdrukut? no ei ole minu jaoks oluline, ausalt ei ole. see oleks ju sama veider, kui ma sooviks teatud juukse- või silmavärviga last?

test

Read my VisualDNA™ Get your own VisualDNA™

kott ja püksid

nokitsesin eile teksapükstest kotti, aprillis tuleb üks sünnipäev ja plaan oli selline kink teha. mees arvab küll, et sünnipäevalapse 14a tütar võtab selle koti endale, võibolla mõtlen midagi muud välja.

pildile on jäänud osake minust, ei oska oma mõõtudega arvestada:D

mul on selline küsimus, kuidas oleks mõistlik sellist kotti sulgeda? tõmblukk oleks nagu esimene mõte, aga ma ei kujuta päris hästi ette, mille külge ma luku õmbleks. või paneks paari trukiga kinni? või jätaks üldse pealt lahti, kui sees on suletav tasku olemas? minu elu teine kott, kel häid ideid, andke teada.


nüüd õmblejatele idee: nutikad raseda püksid.
need püksid lasi mu ema endale õmmelda, kui ta mu venda ootas, st üle 30 a tagasi. ma olin muidugi sõnatu, kui ema need püksid mulle 3a tagasi andis, no nii kaua midagi alles hoida... mul on kuri kahtlus, et kui tema juures kappides tuuseldada, leiab veel vanemaid ja veidramaid asju.


nutikas idee seisneb selles nööbis, mis "tasku" juures näha on. see nimelt pole tasku, vaid sealt saab vöökohta reguleerida, teisel pool samasugune nööp. mulle meeldib just see, et need pole ilmselgelt rasedapüksid, mis tavaliselt teisest materjalist ja tihti teist värvi kõhuosaga. miinuseks see, et päris lõpuni neid kanda ei saa, võivad lihtsalt alla vajuda.

haige

pea on paks, nohu, kurk valutab... eilne jalutuskäik tegi olemise ainult hullemaks, niiet täna ei lähe kuhugi. eile pingutasin, et lastele värsket õhku vaja..

hiljem panen ühe pooliku koti pildi ka üles, nõuandeid oleks vaja...

liigutab

eile õhtul tundsin esimest liigutust.
kui hommikul sellest mehele rääkis, arvas ta, et eile sõin palju;)
täna olen mitu korda uuesti tundnud, ikka õige asi on:) täitsa tore kui endast niimoodi märku annab.

arstil käidud

88cm, 13,4kg, 17 hammast. suts, mida ma kartsin, sai nii osavalt tehtud, et laps ei saanud arugi:)
saime saatekirja logopeedile ja silmaarstile (meil mehega mõlemal prillid, minul pärilik).
kas keegi oskab Tallinnas head silmaarsti soovitada?

ei lase magada

ma näen eranditult iga päev hullumeelseid eredaid unenägusid, siis ärkan kusagil 6 paiku (kella ei vaata, arvan) üles ja enam uni ei tule. eelmise lapse puhul arvasin, et see on organismi ettevalmistus öisteks ärkamisteks, aga meile sattus selline unekott, et ettevalmistus oli küll ilmaasjata.
nüüd ma siis olen juba oma tomatileiva ära nosinud ja ootan, kuni ülejäänud pere ärkab.
huvitav, mida tomat sisaldab, ma ainult tomatist elakski ja liha lõhn ajab iiveldama. taimetoitlane on tulemas või mis?

kevad...

nii ootan kevadet. väljas on juba varahommikul mõnusalt valge, linnud röögivad akna all ja lumi kaob. poisi riided ja jalanõud vaatasin üle: tuleb osta uued kummikud ja uued kuiva ilma jalanõud. riietega veab esialgu välja (talvise sooja kombe mõte jäigi mõtteks, küll on tore laisk olla, materjal on alles, saab järgmiseks hooajaks).
uus aastaeg tekitab isu uue ja huvitava järele: mul on nüüd uus soeng. veel lühem kui enne (no täitsa ära nudinud, nagu ema ütles).
kuu-poolteise pärast võib vist juba rohelust oodata..

Parandus: enne vaatasin nr järgi, et ega enam ei mahu jalanõud (poisil nr 23, kummik 21/22, botasel nr pole), aga põhjalik uurimine näitas, et lapse jalg ei ole üldse kasvanud, saab samadega kevadel ka kasvada.

erinevad kliendid vol 1

tänase pommitamise aastapäevaga tuleb mul meelde, et meil käis vastuvõtul üks naine, keda omavahel nimetati emalenduriks. talle meeldis detailselt ja uhkusega kirjeldada, kuidas talle anti vastutusrikas ülesanne Tallinnat pommitada... kas ta seda ka tegelikult tegi? kes teab. igatahes kõigile temaga kokkupuutunud töötajatele ta seda kirjeldas ja tavaliselt rääkis ka ukse taga teistele klientidele. kord tekkis isegi pisikene stseen, sest ta oli endale vale publiku valinud. vanem mees oli üsnagi ärritunud tema jutu peale, kui me vahele läksime, küsis meilt, kas sihukesed ka toetusi ja abi saavad....