esmaspäev, märts 23, 2009

depressioon

kahtlustan et on. või stress. või ränk üleväsimus.

ma ärkan hommikuti 6 paiku, sest lapsed ajavad mu üles. ma teen päev otsa süüa, planeerin järgmist toidukorda, lahutan jõnglasi...

midagi ei jaksa teha, mitte midagi. kõik asjad on pooleli, lõpetada ei suuda. internetti loen, sest siis ei pea end pingutama. õhtul panen lapsed 8 paiku magama ja vajun ise hetkega ära. need ülivähesed hetked kui ma olen endale mõelnud (lähen käsitöö päevale ja vaatan, kuidas nõelviltimine käib) jäävad viimasel hetkel ära, sest mõni lastest on haige. jälle. viimased paar kuud on keegi kogu aeg haige ja mina põetan. ja lohutan. ja lõbustan. ja kasin.

tööl käies oli kodusolemine mõnus. näiteks lugesin vannis. nüüd olen viimased 4a ööpäevaringselt emme ja enam ei jaksa. plika tuleb mulle wcssegi järgi, vannitoast rääkimata.

mõtlesin, et läheks nädalavahetusel kuhugi spassse (vend pani mulle selle mõtte pähe). ma pole kunagi spas käinud. ma ei tea, kas mulle meeldiks seal. võõraste inimeste hulgas. mis seal üldse tehakse? väike massaaž oleks hea. saun mulle ei meeldi. mis veel?

vat nii. isegi vardamoori 7 fakti ei viitsi mõelda. äkki piisab vähemast?

1. minu lemmikseriaal on Frasier.
2. mina olengi see, kes enne ostmist puuvilju nuusutab.
3. ma ei mäleta inimeste nimesid. väga piinlikke hetke tekitab see.

Sildid:

3 Comments:

Blogger Krentu said...

Teame-teame :) Mina olen aru saanud, et ma ei tahagi kuhugi niiväga minna, vaid tahan üksi kodus olla. Kasvõi natuke. Pikalt vist mitte, sest siis ma jälle hakkaks igatsema... saa siis aru...

24 märts, 2009 02:49  
Blogger Mari-Liis said...

Pai-pai! Äkki tuled korraks Tartusse jälle... võin Sulle natuke nõelviltimist näidata. Ja muide varsti on see kuu, kui me peaks ise Tallinna poole tulema :)

24 märts, 2009 20:10  
Blogger Annu said...

Mari-Liis, sinu nõelviltimise vaatamine mulle selle plaani pähe panigi :D. et nii lihtsalt saab nii kena asja teha.

25 märts, 2009 07:37  

Postita kommentaar

<< Home