seelik

valmis kaamelikarva seelik. 9/2009 Burda, nr 126.

ripskoes sall

12x184 cm
Novita 7 venda Polkka, terve tokk, st 150 g.
mulle meeldib, kuidas muster salli erinevates otstes muutub.

Polkka säärised

Novita 7 venda Polkka, 118 g, vardad nr 4,5.
õpetus Dropsi lehelt. 72 silmust, kahandamine iga 4.rida, sooniku laius 14 silmust. lõpuks jäi 44 silmust.

nuppudega pitsiline barett 2

teine barett sama õpetuse järgi.
G-B Jil, 52 g, vardad nr 3,25.
hakkasin mõtlema, et tegelikult võiks neid pitsilisi kordusi rohkem olla.
lõnga jäi kõvasti üle, nüüd tuleks sobiv kaelus ja kindad juurde teha. ahoi, disainer!

mõlemast korraga ka pilt, õiged värvid. suuruse vahe on ka.

Inca jakk

meie külmkapp

jakk Incast, kaal koos 3 trukiga 640 g, vardad nr 6. alustatud selle aasta märtsis, tegemise tuhin läks nii kauaks ära.




ma olen tõeliselt hoos, alustasin Incast talvemütsi tegemist ja plaanis on veel hulga asju.

pitsiline barett

tundmatu jämedam villane, 44 g.
testkudusin:) Vardamoorile.
minu elu esimesed nupud ja pean enesekriitiliselt ütlema, et on näha, et esimesed.
barett on ilusat tumedat veinipunast tooni. lihtsalt uskuge, et on.



eriti meeldis mulle rosin põhjal ehk ilus südametekujuline lõpetus.



baretil oli eriline serv ka, aga äkki keegi teine (osavam) testkoob seda.

barett on nii kena, et ma käin seda aegajalt vaatamas. nii ilus. nii hästi sobivad nupud selle punasega, nagu jõhvikad. ma ei tea, mis nupu- ja mummuvaimustus mul on, aga karta on, et ma teen midagi samalaadset veel.

puuvillane kaelus mõõtetopsile?

endast ei saa ju normaalselt pilte teha. sõber mõõtetops aitab hädast välja ja poseerib minu asemel.

terve päeva otsisin mööda Ravelryd kena kaelust, aga ükski ei meeldinud. Knitty Tudora oli juba peaaegu see õige. ja siis mõtlesin ise välja. ripskoes ja lühikesed read. kaks nööpi, et kanda nii, nagu tuju ja tuult on.



saab kanda madala kraena, kaunistuseks.


saab kanda kõrge kraena, tuule kaitseks


allosa langab mõnusasti turjale, mulle ei meeldi, kui salli ja pluusi vahele tekib pilu, kust tuul sisse vuhistab.

ise mõtlesin ja harutasin ja kudusin uuesti. ja endal oli kuri kahtlus, et kuigi ma enda arvates tegin uuendusliku ja erakordse kaeluse, on selline kusagil kindlasti olemas. nii on paar korda varemgi juhtunud. nojah. kui ma Dropsi lehelt sääriseid* otsisin, siis ma leidsin, et ongi. ka ripskoes ja lühikesed read. ma olen nördinud. oleks minu harutamise vaev olemata olnud. ma sain kogunisti terve päeva arvata, et ma mõtlesin midagi ainulaadset välja.
Four Seasons Carola, 50g tokk kulus tervenisti. väga mõnus materjal, hea kududa. kodus õigeid nööpe polnud, ma enne proovin, kas on mõnus kanda ja püsib omal kohal, siis ostan metallnööbid.

* ei, ma ei ole lolliks läinud. ma ei kandnud sääriseid 80ndatel ega kanna ka nüüd. ma küsisin noorelt sugulaselt, mis ta sünnipäevaks tahab ja olen sunnitud nüüd neid kuduma. noore sugulase vabanduseks ütlen, et ta saab 16a.

annan teada

alustasin pitsi neljanda osaga. väga ilus on. kahtlaselt suur ainult tundub, aga no vaatame.

täna

õppisin nuppe tegema. nii kootud kui heegeldatuid.
sain katsejäneseks, jänesel on nüüd lõnga vaja.

ja kõige tähtsam: ma olen alati arvanud, et mulle ei sobi mütsid. täna selgus, et oleneb, kuidas müts pähe panna.

ema süda

olen paar korda näinud, et minu lapsed on õues ilma õpetajata. kui lähen tuppa, siis jookseb õpetaja vastu ja esimeseks lauseks ütleb mulle ruttu, et ma vaatasin lapsi aknast. suurema puhul ei olegi hullu, aga mu 2a on ju ka seal. neil on pererühm ja igas vanuses lapsi. ma täitsa närveerin, millal suuremad aru saavad, et 2a on veel nii totu, et talle saaks kasvõi sitta sisse sööta. või mõne sitika.