teen aega parajaks

ja loen blogisid, muidugi:D laps magab ja mul laiskus naha vahel (miski tõbi hakkab tulema, tahaks ainult kuuma teed juua ja tekk ümber, ühe koha peal kössitada).
erilise tähelepanu all on need, kes osalevad SKS. no et keegi teeb ju mulle:) ja kui mõni tegija näitab jupikest oma tööst või varutud materjalist, siis püüan aimata, mis sellest tulla võib.

mulle meeldib blogisid lugedes neid inimesi ette kujutada. ei mitte välimust, ega ma selgeltnägija pole (mõnel on pilt ka, aga vähestel). lihtsalt mõtlen, kas ja kuidas me IRL läbi saaks. blogi lugedes annab inimene tükikese endast, aga mina ei tea, kuidas see tükk terviku suhtes paikneb. st kas see meeleolu, mis teksti taustal on, on tema tavaline olek või mitte. mul endal on kogemus, et minu halvasti sõnastatud mõte tekitas pahameelt (võib vist nii öelda?). mõnest inimesest vaatad, et tal on alati midagi head, ilusat ja toetavat kommentaarides öelda. nemad on ilmselt päriselus ka päikeselised. siin tuleb juurde ka see, kui osav sulesepp inimene on. mina näiteks ei ole, ma olen eluaeg suulistel eksamitel paremaid hindeid saanud, eriti, kui õppimata on:6.
blogisse kirjutamine ongi mul osaliselt mõeldud kirjaliku eneseväljenduse harjutamiseks, tööle minnes on seda hädasti vaja. muudeks põhjusteks on oma käsitöö näitamine ja lapse arengu kirja panemine, edaspidi hea vaadata, millal mis juhtus. suhtlemisvaegusest ma siinkohal üldse ei räägi....