oi, ma olin kuri

eellugu:
Muhv soovitas raamatut Allergia ja toit, laenutasin raamatukogust, tõesti hea raamat. päev enne tagastamist hakkasin retsepte kirjutama, kuni avastasin, et parem ostan endale, muidu kirjutan lihtsalt ümber. tellisin, saatmistasu 45.- mees lubas küll ise laost ostma minna, mina vastu, et "mugavus maksab ka midagi, tuuakse koju kätte" (mees oleks oma lõuna ajast pidanud mööda linna sõitma hakkama).

lugu:
täna hommikul helises see seadeldis, mille abil altukse juurest rääkida saab (muud funktsiooni tal pole, lukk lõhuti paari kuu jooksul ära). käre naishääl teatas mulle, et pakk on kohal, tulgu ma alla ja dokument peab ka kaasas olema. oleks ta tsipakene viisakam olnud, kasvõi tervitanud... igatahes teatasin ma täpselt sama ülbelt vastu, et ei tule, mul on haige imik kodus.
naishääl põrutas suht kahjurõõmsalt, et siis ma pakki kätte ei saa, tema igatahes viiendale ronima ei hakka.
mina: ma tõesti ei saa tulla.
vaikus, mõlemad nohisesime tigedalt. siis kostus juba palju taltsamalt, et tal on jalad haiged...
mina, ka taltsamalt, et viigu siis postkontorisse.
hääl torust: aga kuidas te selle siis kätte saate?
mina: eks siis mees peab järele minema. katkestasin kõne.

ma olin tõsiselt pahane. kui koivad haiged, siis võiks natuke viisakam olla, ma oleks midagi välja mõelnud. kui esimene kontakt algab sellise ülbe tooniga, siis tekib minul tõrge. ja huvitav on, et kui sellistele sama tooniga vastu kähmatada, siis muutuvad taltsamaks.

tüdrukul on pool nädalat juba nohu, nina läheb kinni ja nutab tihti. ma ei julge lapsi pikaks ajaks omapead jätta, paljugi, mis ideed poisile tulevad, ta ikka kah suht titt veel. ma olen ennegi inimestele alla vastu läinud, poiss kaasas (see oli siis, kui altuks käis lukus, aga rääkida ei saanud, nüüd on siis vastupidine olukord).


ma vaatan, et mul on mingi "kui....siis..." stiil, aga ei hakka muutma. ma olen lugenud, et osad inimesed kirjutavad blogides mustandi, lihvivad teksti ja... ma ei ole isegi näpuvigu parandama hakanud, kui eelmistes postitustes märkan. ja pildistades ei tee ka kümneid klõpse, et siis parimaid valida, vat selline luru olen.