õpetused ja õpetajad

käisin mõni aeg tagasi seebitegu õppimas (kangemad naised teevad seepi päris algosadest, aga ikkagi). olin täiesti kindel, et see on kohutavalt keeruline. ei olnud, üldse ei olnud. nii mõnus oli pärast oma vaimustavalt hästi lõhnavat seepi nuhutada. ma nuhutasin mingi aeg ka oma sõrmi, kuhu lõhnaaine oli sattunud. õpetaja oli maheda häälega raudne leedi, kes oli see päev otsustanud õpilane kohale saada, kasvõi ise järele sõites. maheda häälega pani ta mind ka süstikut ostma.

siit jõuangi järgmise õpetuseni:
süstikpits. lõnga ja varraste/nõeltega olen aastakümneid nokitsenud, kui keeruline see ikka olla saab, mõtlesin. oi appi. ma tegin üht ja sama sõlme kaks tundi järjest. valesti. õpetaja oli nii kannatlik ja rahulik, aga karm (mitte suutäitki kooki, enne, kui sõlm selge). ja krõpsu käskis teha, nii et kuulda on:D (see on selline omavaheline nali). proovisin täna oma peenikese niidiga, ei ole meelest läinud, jookseb.

mis ma oskan öelda: ei tasu eelarvamusega suhtuda. ja õpetajad olid mõlemad väga tublid. küll ma teid veel kimbutan rumalate küsimustega.

boolero

Kotiväki 158g, heegelnõela suurus teadmata, sest nr 3, nagu peal kirjas, kindlalt ei ole.

eile

eilne saak.
seep on juba vannitoas, tööd tegemas.

kadunud rõdukasti mõistatus

ma ärkasin täna hommikul kell viis. uni läks ära ja õues oli väga valge. kõik teised nohistasid magada, isegi mu igahommikune äratuskell magas (hommikuti ärkan ma kuue paiku selle peale, et keegi pontsaka käega mind patsutab või siis oma voodis laulab).
väljas, nagu juba öeldud, oli valge ja otsustasin kohvi jooma minna. siis alles nägin, mis kell on ja püüdsin veel vaikselt lamada, et äkki tuleb uni. ei tulnud, muidugi. ärevus tuli, et kuhu mind täna viiakse ja mis seal tehakse. mis selga panna ja mida kaasa võtta. ja kas ma üldse minna saan, sest esmaspäevast peale on lastel nohu ja köha tasahaaval hullemaks läinud ja eile õhtul oli plikal palavik ka. see on nagu mingi needus kui mul on plaan kuhugi minna.
rõdukastist ka. tõime Kostiverest lilli ja hakkasin neid istutama. kahest kastist oli alles üks. kuidas see võimalik on, sest ma elan viiendal korrusel. tuul viis ära? või varesed? ei ole ju võimalik.

mõõdud

74 cm ja 12 kg
107 cm ja 17 kg

ma olen perekoolis

mu tagasihoidlik kuulutus on perekooli üles riputatud. ma essspetsiaalselt kavatsesin madalat profiili hoida ja nö "omadele" oma varandust jagada. nüüd tuleb vahe tegemiseks kontrollküsimusi esitada. midagi stiilis: mida ma viimati fimost tegin või kumb on parem, kas ühe- või kahekordne sammas?

küll mul on hea meel, et ma ei ole perepilte või intiimseid detaile avaldanud. ma olen nii ettenägelik, et hirmus kohe.

suvi võib alata,

sest varbaküüned on lakitud. väga oluline kõigil teada, eks? sama oluline info on see, et ma esinesin laupäeval Rapla-Tallinn rongis spontaanse laulukavaga (Rongisõit ja Karumõmmi unelaul). mitte küll vabatahtlikult.

annan ära

annan ära:
Maxi Cosi Citi turvahäll 0-13 kg. ostetud 4 a tagasi kasutatult, minu kaks last on seda ka tarvitanud. meie ajal pole avariis olnud, varasema kohta infot pole.
vastsündinu sisu, tuule/päikesevari.




Baby Bjorn lapsekandmiskott, värv pildil õige.


siseküljel kasutamisõpetus


reguleeritakse vastavalt pikkusele, võib kasutama võib hakata ka siis, kui pead veel ei hoia.



trikotaažist "Linalapse" kandelina, helekollane, mõned plekid peal, mis maha ei tule, 4,5 m pikk. võin õpetada siduma, ise olin linast vaimustuses. suvel on õhuke lina ülimugav.


miks ma annan ära, mitte ei müü? sest mul pole viitsimist müügitööd teha ja Tallinna sõita selleks, et paarsada krooni saada. minu isiklik mugavus maksab rohkem. ehk et, mul kullakesed, tasuta lõunaid pole. kes tahab saada, sõidab ise minu juurde:D

lisan juurde, et asun Tallinnast ida pool, bussiga pool tundi sõita.