pole aega

kogu aeg teen käsitööd. pooleli on üks kott, mõttes on üks lühikeste varrukatega pluusike, vist kootud.
nii et ma olen täitsa olemas, aga nädsa, kogu aeg hõivatud...

kuidas ma politseid tahtsin kutsuda

ärkasin täna kuue-poole seitse vahel, sest kohaliku poe parklas kimus keegi autoga: kuulda oli kummide vilinat ja pidurite kriginat. kusjuures, ma ei ela poele lähimas majas, isegi aknad ei ole sinnapoole. keerutasin ühelt küljelt teisele, lõpuks ronisin voodist välja, et mis see kell siis ometi on. seitse oli. ja vat siis tuli mõte, et kutsuks politsei. ma olen paar korda näinud neid noorukeid oma autoga poe juures, auto tihedalt rahvast täis, kõik napsised, lällavad, karjuvad aknast roppusi... ja viimases Eesti Ekspressis oli jutt, kuidas autotäis noorukeid surma sai. esialgu pesin köögi põranda puhtaks, ma koristan eriti agaralt siis, kui tuju paha:) (ühes blogis oli arutelu, et osadel inimestel sujub koristamine napsiselt paremini, eks inimesi ole erinevaid). ja siis oli saabunud õues vaikus, kohv sai valmis, istun siin oma rabarbrikoogi ja vaniljekastmega, mmmm:)

äkki tuleb ilus päev, mh, ah?

värvipakivahetus

ma panen enda tehtud paki pildi üles, minu arvestuste järgi peaks saajal käes olema:



õlasall, sussid, võtmehoidja, küünlaalus, magnet lillekesega, salvrätid.

käisin linnas

maainimese lihtsad rõõmud, saab vahel harva linna peale, on vaja kohe teistele tuututada:D.
ema hoiatas, et ma täna ei läheks, või kui lähen, siis peab mees mind turvama. ma ise mõtlesin, et kui mingi jama peaks olema, siis normaalne inimene rasedat väikese lapsega naist ei tülita. jah, aga kus jama, seal jälle normaalseid pole...

igatahes käisin igakuisel ülevaatusel ämmaemanda juures. ma olen taas kord õpiku juhtum, st kõik näitajad on nagu õpikust. välja arvatud kaal, mis minu tavapärase 2kg kuus asemel oli seekord 4kg. natuke palju. ma näen juba praegu välja nagu väike vaal, ma ei kujuta ette, mis must suve lõpuks saab.

värvivahetusest: saatsin ära, nüüd närveerin, kas saab kätte, millal saab käte, kas meeldib... raske oli pakki kokku panna, igatsugu piiranguid oli nii palju.... käin KK-s peaaegu iga poole tunni tagant vaatamas, kas on teade tulnud.

lapsest ka. meil on potitamine ärkveloleku ajal nii hästi läinud, et tekkis kiusatus linna minnes mähet mitte panna. õnneks panin, sest Välisministeeriumi taga olevas pargi soovis poiss potile. hetkeks tekkis kiusatus, et viin põõsa taha, aga esiteks oli natuke külm ja teiseks on ta seni ainult väikesel potil käinud. ütlesin, et oota natuke, kohe saab ja plagasime Kesklinna lastepolikliiniku poole. kohale jõudes selgus, et piss oli ikkagi mähkmesse tulnud ja seal ei teinud midagi. naistekliinikus palus uuesti potile, jälle ei midagi. nüüd mõtlen, et äkki peaks esialgu oma potti kaasa tassima, seal pargis oleks saanud ju potile siiski panna.

sünnipäevaks

lapsele puuvillane kaelus:



meheõele kingiks:

180cm lillesall, õpetus http://i117.photobucket.com/albums/o58/Silpsblog/lillesall_muster.jpg
kahjuks ei leidnud, kus muster algselt pärit on (pilt täiesti ebaõnnestunud, värv järgmisel pildil õige). puuvillane Novita Kotiväki, kulus 100g.



meheõele kingiks:
teksadest tehtud kott, millel eelmise salli mustri järgi tehtud vöö ja lillepross:

potitamisest, vol 3

ei pannud päevaune ajaks mähet: katastoof (kilelina oli all). aga tegelikult on õige harjutada algusest peale ilma, muidu ajab lapse segadusse.

et mida?

sattusin vaatama V.Ladõnskajat Terevisioonis. kallis laps, enesehinnang ("tahan tähtis olla") tuleb ikka seespoolt. kõik oleneb sellest, kuidas inimene end ise määratleb, kõik on oma kahe kõrva vahel kinni.

raseda ving

ma ei ole aru saanud, miks öeldakse, et rase sööb kahe eest. mina olen viimasel ajal söönud poole eest, sest rohkem lihtsalt ei mahu, kõrvetised ja vastik raske tunne tuleb. ma sööks nii hea meelega rohkem:(
võibolla minu normaalne ports on lihtsalt ülemõistuse suur? igatahes on see nörrrdima panev, et ajal, kui ma võiks endale rohkem lubada, rohkem lihtsalt ei mahu. ja ärge arvake, et kaal mõistlik on. kaal tõuseb sellest hoolimata mühinal:(

potitamisest vol 2

täna peaks minu arvestuste järgi 15. harjutamise päev olema.
kaks viimast päeva on täiesti kuiv olnud, eile panime uuesti vaibad maha ja täna käisin poisiga õues ilma mähkmeta (see oli muidugi maailma kõige lühem õueskäik, mingid vaevased 45 min). mu sõbranna hoiatas, et võib mitu kuud aega võtta, võibolla ma kilkan vara ja tuleb mingeid tagasilööke. ja ega ta eriti ise märku ei anna, mina valvan ja küsitlen pidevalt.

täna hommikul jäi ära ka "porgand", millega ma olen seni last peale potil edukat istumist premeerinud, sest šokolaad sai lihtsalt otsa (seni on kulunud 1,5 kamatahvlit). magamise ajal on ikka mähe all olnud, vahel päeval kuivaks jäänud, vahel mitte. hommikuti on alati mähe täis.

vannitoast leidsin meie kõutsi kraanikausis magamas, seni kui ma fotokat käisin toomas, oli end püsti ajanud, aga unine paistab pildiltki.



meil on igaõhtune meelelahtus, kui kass on rohelise hiirega mängib. ise vana mees juba, aga möllab nagu kassipoeg.