Esmaspäev, november 27, 2006

kuidas ma postkontoris käisin

panin oma SKS esemed pisikese kilekoti sisse ja läksin postkontorisse. teatasin, et tahan pakki saata, täitsin paberikese, tädi kaalus mu varanduse ära ja küsis, kas ma selle sama kotiga saadangi või?! sellise dramaatilise häälega. ma palusin midagi sobivamat anda. ei andnud, surus ise minu kotikese eemalt vaadates liigpisikese ümbriku sisse (kingitus saab olema ilmselt mõnevõrra räsitud olemisega). mul käis mõte läbi, et ütlen midagi sama dramaatilise häälega, aga ei öelnud:( ma ei ole kunagi eraelus eriline ütleja olnud, pigem selline vagur ja rahumeelne.
töö ajal ja klientide õiguste eest seista on hoopis teine asi, siis ma olen selline, kes vahel räägib musta valgeks ja vahel piisab minu pilgust, et ülbikud kõrvad lonti lasevad ja "jah, proua" ütlevad.
võibolla, kui ma vanemaks (khm, veel vanemaks) saan, siis hakkan rohkem enda eest seisma ja teistega õiendama:)

SKS vihje


kolm lille ja mardikas

Pühapäev, november 26, 2006

võõrutamine

täna on ees neljas öö.
esimene päev ja öö läksid ootamatult hästi, teine oli raskem, kolmas veel raskem, seega ootan hirmuga tänast ööd. eile ja täna keeldus päeval magamast, nüüd läks siis nii vara. või mis läks, ma viisin väsinud põnni voodisse ja kuulasin teisest toast jorinat. mees lubas teises toas magada, kui me täna ka niiviisi möllu teeme, tema läheb ju hommikul tööle.

täna oli teine kord uue õpetajaga sõita, palju rahulikum ja mõnusam on ta. ja kiidab, kui põhjust. oi, kui magus see kiitus on. enda arust teed ju alati kõige paremini (aga välja tuleb, nagu alati:6) ja kui siis õpetaja kiidab ka...

Heli karask

1 muna
2 sl suhkrut kloppida

60 g nisujahu
180 g odrajahu
0,5 tl soola
0,5 tl söögisoodat

300 g keefiri

50 g võid sulatada, lisada viimasena

~45 min, ~200 kraadi

Reede, november 24, 2006

kiirelt valminud kingitus

kolmapäeva õhtul kutsuti reede õhtuks sünnipäevale. ei meeldi mulle selline äkiline värk:( suurele inimesele võib ju raha kinkida, aga seekord sünnipäev 9aastasel tüdrukul.



randmekott: lõng on linie 85 smash (see karvane)+ miski kole valge akrüül.
keerusall on ka, aga kui valisin paremat pildistamise kohta (kui kotike oli laual, nägi välja nagu surnud loom), said fotoka patareid tühjaks. pikem sang käib lühemast läbi. väga lihtne ja mõnus heegeldada. minu esimestes postitustes on samasugune kott lilla lõngaga.

Neljapäev, november 23, 2006

mobiili päkapikk

Teisipäev, november 21, 2006

strateegilised mõõdud

86 cm ja 13 kg.
lisatud hiljem: ja 13 hammast

Esmaspäev, november 20, 2006

vana kiltkivi


Neljapäev, november 16, 2006

allergia

poiss on üle kere punasetäpiline. arst arvab, et allergia. viimase 5 päeva menüüs on olnud mida iganes: poe piparkooke 2-3 (arsti arvates kõige kahtlasem), ananassi konservist amps, palju viinamarju.... hoian teda nüüd natuke tavatoidul, mis tähendab seda, et paremaid palu (eelpool mainitud piparkooke) tuleb hakata salaja sööma.

meil on kodus vile. kui mina vilistan, siis poiss krahmib endale, paneb otsa suhu ja püüdlikult undab ise (no ta ei oska puhuda).

poiss õues nägi koera ja ütles "auh".
see koer ajas mind närvi. ma pole kunagi koeri kartnud, ma pigem tõmban neljajalgseid ligi (vanasti klientide juures käies üritasid igasugu elukad mulle sülle ronida), aga see koer oli ilma kaelarihmata, ilma omanikuta, luusis ringi ja jättis imeliku mulje. imeliku siis ses mõttes, et loomal on omad asjad ajada, aga tema liikus kuidagi sihitult, rahutult. vaatas meid ja ma vaatasin vastu. poiss siis otsustaski näidata, et ta teab küll, mis häält sihukesed teevad.

Teisipäev, november 14, 2006

sõprade seltsis on uni magus

Esmaspäev, november 13, 2006

teen aega parajaks

ja loen blogisid, muidugi:D laps magab ja mul laiskus naha vahel (miski tõbi hakkab tulema, tahaks ainult kuuma teed juua ja tekk ümber, ühe koha peal kössitada).
erilise tähelepanu all on need, kes osalevad SKS. no et keegi teeb ju mulle:) ja kui mõni tegija näitab jupikest oma tööst või varutud materjalist, siis püüan aimata, mis sellest tulla võib.

mulle meeldib blogisid lugedes neid inimesi ette kujutada. ei mitte välimust, ega ma selgeltnägija pole (mõnel on pilt ka, aga vähestel). lihtsalt mõtlen, kas ja kuidas me IRL läbi saaks. blogi lugedes annab inimene tükikese endast, aga mina ei tea, kuidas see tükk terviku suhtes paikneb. st kas see meeleolu, mis teksti taustal on, on tema tavaline olek või mitte. mul endal on kogemus, et minu halvasti sõnastatud mõte tekitas pahameelt (võib vist nii öelda?). mõnest inimesest vaatad, et tal on alati midagi head, ilusat ja toetavat kommentaarides öelda. nemad on ilmselt päriselus ka päikeselised. siin tuleb juurde ka see, kui osav sulesepp inimene on. mina näiteks ei ole, ma olen eluaeg suulistel eksamitel paremaid hindeid saanud, eriti, kui õppimata on:6.
blogisse kirjutamine ongi mul osaliselt mõeldud kirjaliku eneseväljenduse harjutamiseks, tööle minnes on seda hädasti vaja. muudeks põhjusteks on oma käsitöö näitamine ja lapse arengu kirja panemine, edaspidi hea vaadata, millal mis juhtus. suhtlemisvaegusest ma siinkohal üldse ei räägi....

jälle raglaan

harutasin oma rohelise pooliku kampsuni üles ja tegin uuesti, 2+2 soonikus:


praeguseks on kokku ka õmmeldud, aga pole kedagi mind pildistamas. proovisin küll läbi peegli, aga ilmselt tuleks kuidagi välk välja lülitada. seda ma ei oska:( ja ilma sees oleva täiskasvanud inimeseta näeb kampsun nadi välja, nagu soolikas. nii ema kui mees ütlesid kahtlevalt, et mulle see kampsun küll selga ei lähe. soonik ju venib meeletult :D

autokoolist ka veel. õigemini õppesõidust. hämmastav on see, et kuigi ma teoorias tean nii mõndagi (suunatule vajalikkus, ristmikule sõites vaata, kas keegi veel sõidab), siis rooli taga olles teen uskumatuid lollusi. piinlik kohe. eks see võtab aega, mis muud.
roolis olles on mul raskusi teise inimese kuulamise ja ise rääkimisega. esiteks muidugi seepärast, et ma üritan silmsidet vestluspartneriga:). õpetajal on tavaks küsida, kas nägin mööduvaid liiklusmärke ja milleks need seal on. ma siis püüan sõites seletada. ja see on suht raske. näide meie arutelust

õpetaja: kuidas sa tead, et sul on eesõigus samaliigiliste teedega ristmikul?
mina: no kui mina olen siin ja keegi seal (käega vasakule) ja ta mind vaatab, siis mul on eesõigus.
õpetaja: ??? kes sind vaatab? miks peaks sind keegi vaatama?! kuhu sa ise vaatad?
õpetajal võis tõeliselt naljaks olla, kogenud inimesena suudab ta õnneks pokkerinägu teha.

Neljapäev, november 09, 2006

eetika ja lapse kasvatamine

vaatasin eile uudistest Kruuda lugu. süda läheb pahaks... tundub, et inimesed katsetavad piire. huvitav, mis järgmiseks? kuritegevus tavaliselt eskaleerub, st algul on pettus, vargus, edasi isikuvastased kuriteod.
me arutasime eile mehega seda praegust Eesti eetikakriisi. ja arutasime ka selle poole pealt, kuidas niisuguseid asju lapsele seletada, edaspidi siis. et miks peab inimene käituma õigesti ka siis, kui selle eest otseselt ei karistata, või on karistus (rahatrahv inimesele, kellel seda nagunii üle on) nii väike, et ei tunnegi? mida me peaksime oma lapsele õpetama, et mitte elule jalgu jääda? sest meie pere väärtushinnangud paistavad viimaste uudiste valguses lootusetult vanamoodsad.

rõõmsama poole pealt: eile ütles poiss "a täh", kui ma talle saia ulatasin :D

Esmaspäev, november 06, 2006

uus kaelus


nööbid jäävad kukla poole, esiosa tsipa pikem. mul läheb kergesti hääl ära ja kuna hääl on mu põhiline töövahend, tuleb seda hoida.

Reede, november 03, 2006

raglaaniga hädas

no ei tule seda õiget tunnet selle kampsuniga. kahju oleks üles ka harutada, peaaegu on ju valmis, aga samamoodi edasi teha ei suuda. täna käisin beebikoolis ja jõllitasin üht ema, kellel oli raglaanlõikeline kampsun. et siis nii kaugele olen jõudnud omadega:6
ilus kamps oli, palmikud ja puha. hetkeks käis mõte peast läbi, et astuks ligi ja põhjendaks oma põrnitsemist, kiidaks kampsunit... aga ei teinud seda. tüüpilise eestlasena nohisen omaette ja räägin hiljem, mida oleks võinud.

Neljapäev, november 02, 2006

oliivid ei maitse

poisile siis. eile tegin pizzat, oliiv käis lapsel tükk aega suus ringi, kuni ma selle sealt välja koukisin.
vaatasin eile uudistest hala rehvivahetuse teema. miks nad ise ei vaheta? see ei saa ju nii keeruline olla, kui isegi minu mees seda teeb:)
eile oli mu kolmas sõidutund, mulle täitsa meeldib. minu veaks on ikka käigukangiga kiirustamine, vaja kodus kuiva trenni teha. ainult et auto on lume all, kas ja kes viitsib seda välja kaevata...
autokoolist veel. mulle ei meeldi teooriaõpetaja. ta rääkis, kuidas talle oli kunagi küljelt sisse sõidetud, süüdlane oli libekeelseid lubadusi andes ära sõitnud ja remondiraha senini saamata. ja teooriaõpetaja oli talle siis "kandid peale saatnud". novat, see mind häiriski. mina täiskasvanuna sain sellest nii aru, et ise oli loll, uskus teise juttu, siis otsustas, et vaja füüsilist märkust teha ja ise sellega mitte hakkama saades, saatis kõvemad vennad. väga ebapedagoogiline, kuna meie grupis on ka möllavate hormoonidega 16-17aastased, kes ilmselt jätsid jutust meelde selle, et kui nupp ei noki, võib jõudu kasutada:( . nii neid jõmme koolitataksegi.
lugesin täna mitmest blogist, et ohhh, paha november algas. ma ei saa aru, mis selles novenbris halba on? algas tõelise talvega (äkki talv ei meeldi?). talv tähendab minu jaoks piparkooke ja üle mitme aasta hõõgveini. siis jõulude ootamine, aastavahetuse ootamine. vat jaanuar on selline masendav kuu, kõik hea (peod ja kingitused) möödas, külmemad ajad ees...
ma siin jutustan, et mitte oma pooliku kampsuni juurde minna, vat ei ole seda õiget meeleolu....