kui laps magab, aga käsitööd teha ei saa

I am 50% Addicted to Coffee

Mingle² - Free Online Dating

see lause, et ma muutun kohvi mitte saades monsteriks, käib minu kohta.

muide, kas te teate, et kudumise/heegeldamise/õmblemise mugavaks harrastamiseks on vajalik istumine? mina ka ei teadnud:( lamades ei saa, proovisin.

kuidas see juhtus

pool 12 öösel tulid veed
kl 12 tuli esimene press (see sünnituse oma) vene estraadi saatel Laagna teel taksos, mõtlesin, et press (see kollane) saaks kindlasti mõnusa loo, kui nüüd ära sünnitan. surusin küüned sebraimitatsiooniga karvasesse kattesse ja püüdsin vaikselt olla.
sünnituse vastuvõtus üritasin paberile abielueelset allkirja anda. ise sain veast aru (st päris segamini veel polnud).
olete muidu spordihuvilised? Osakas heidavad/tõukavad tursked inimesed raskeid objekte sportlike möirete saatel. mina oskan ka nii möirata:D ilmselt annab kuidagi jõudu...
kui laps oli riidesse ja mina jälle osadest kokku pandud, siis mees vaatas lapsega kudrutavat mind ja näitas mulle oma küünejälgedega kõhtu ja hambajälgedega kätt.

muide, lapse kaal šokeeris kõige rohkem mind. mitte, et ma mingi habras lilleke oleks, aga me mõlemad mehega oleme täiesti keskmist kasvu inimesed.

kass vaatas lapse üle ja ei tunne mingit huvi. vanem laps käib pai tegemas.

tänan õnnitlejaid:)

niisiis

täna hommikul 1.22: 2 tundi, 55cm, 4500g, tüdruk. oleme juba kodus.

tühjad lubadused

oi, kuidas ma ei salli, kui räägitakse ja lubatakse....aga lõpuks ei toimu midagi.

"lubadusi" annab mulle minu oma organism: viimased paar nädalat on igasugused viited, et kohe-kohe hakkab juhtuma (sellised toonused, et võtab hetkeks hinge kinni, sellised valuhood, et ma otsin juba minutite lugemiseks kella) ja siis läheb jälle kõik üle. ämmaemand kiitis veel takka, et oi, kui tore, teeb ettevalmistusi. no mis seal toredat on? kui asjaks läheb, ei võta ma ju esialgu seda tõsiselt (mees vahel vaatab kõrvalt, kuidas ma sügavalt hingan ja küsib, kas nüüd? ja mina, et vaevalt küll..) ja siis on see toredasti ettevalmistunud süsteem võibolla nii valmis ja kiire, et ma ei jõua õigel ajal õigesse kohta... mu sõbranna sünnitas 2 tunniga, 2 tunniga jõuaks ma muidugi siit maalt Tallinnasse küll, kui ma kohe reageeriks. aga et mind on juba nii kaua lollitatud, siis võin ma esialgu vabalt oodata, millal siis taaskord üle läheb.

muide, eelmises teemas räägitud kampsunist on alles vaid hulk lõngakerasid, väike oli:( mina ei kujuta ette, kuidas ma nii valesti mõõdud võtsin.

poiss haige

eile tõusis poisil palavik. täna sain arsti kätte, pidavat olema meie lasteaia rühma viirus, millega kaasneb 3 päeva ülikõrget palavikku ja villid kurgus ja suus. see nädal ta siis lasteaeda ei lähe:(


pilt on lihtsalt niisama, ma palavikus last vannis mängida ei lase, loomulikult.


tegelikult tuleks poisi kampsun kokku õmmelda, aga kuidagi ei viitsi, lähen magan hoopis veidike...

lasteaiast peale 2 nädalat

kaasas käisin kaks esimest päeva, edaspidi oli pikad päevad. õpetajad kiidavad, et nii hea laps.

käitumine on muutunud: õhtuti on taltsutamatu ja jonnib palju.

Minttumaari

Raasiku triibulisest, vardad nr 4,5. Lõnga kulus ~200g.
Arvestades mustri lihtsust (esimene kord elus, kus ma näpuga järge ajasin ja täpselt õpetuse järgi tegin, va keskosa kordade arv, tahtsin lõnga ära kasutada) ja valmimise kiirust on tulemus rabavalt ilus. Värvid on täiesti valed, päike paistab peale. Soovitan kõhkleval algajal proovida, vardad kohe vurisesid käes, nii mõnus oli teha:)


viimane pilt peale kuivamis, no eo tule ilusaid värve:(

nagu loterii

niisiis, teema, mis mu sugulaste ja tuttavate meeli on erutanud, sest raha ikka ju erutab, isegi (või eriti), kui see on teiste inimeste raha:D

kui tütar sünnib vähemalt kaks päeva enne arsti määratud tähtaega, saan ma sama suurt vanemahüvitist, kui poisiga. kui sünnib hiljem, hakkan ma saama miinimumpalk miinus maksud. vahe, olgu öeldud, on laias laastus kolmekordne.

nii vahva on vaadata, kuidas inimesed sellele reageerivad. alates "no, ehk läheb õnneks" kuni "miks te siis varem ei teinud". ja siis veel pentsikud soovitused, kuidas lapseke varem välja meelitada...

küsisin sellelt ämmaemandalt, kes mind sünnitusel abistab, kas tegelikult on midagi, mis mõjutaks. ei ole. on linnalegendide stiilis soovitused, aga mingit teaduslikku põhjendust neil pole. nii et kas lihtsalt juhus või siis platseebo efekt (seda soovitas too ämmaemand ka, et mõtle positiivselt, mõttejõud äkki aitab).
nii ma siis istun siin ja mõtlen:D

uus kudum

natuke jäi Raasiku sinist värviüleminekuga lõnga üle. lõng ise on nii peenike, et mõistlik on midagi õhulist teha. hakkasin mustri otsima, hiljuti ilmunud raamatust (häbi küll, aga nime ei mäleta, vist "Koekirjad") leidsin mulle meeldiva väikese mustri, mis ei hakka triipe segama.

netis kolades aga leidsin sellise:

http://www.ullaneule.net/0207/ohjeet_minttumaari.html

sama muster, muidugi:D kuklast alustatud õlasall jääb sellise omapärase kaarega ja tõenäoliselt ise pusides oleks see mind ära ehmatanud. no aga kui juba kusagil on nö ilmunud sellise kujuga, siis peab ikka õige asi olema:9

lasteaed: kolmas päev

hommik: laps nõudis lasteaeda:) täna plaanis pikk päev, st koos magamisega. mina muidugi närveerin (ma ei teagi, kas rasedus on mu selliseks teinud või emadus üldiselt, vanasti olin ikka pigem külma kõhuga mõistuse inimene, nüüd käin mööda tuba ringi, nagu loom puuris, ja närvitsen).

õhtu: magas. õpetaja kiitis, et kõik selle aasta uued on väga tublid.

edaspidi panen kirja, kui midagi erilist juhtub, muidu läheb igavaks

lasteaed: teine päev

oli üksi suurema osa ajast. oli nutnud ainult siis, kui Destiny teda tõukas. tahtis lasteaeda magama jääda, aga mul olid muud plaanid, võibolla siis homme.

lasteaed, esimene päev

lapsele meeldis, mulle ka.
õpetaja õpetused: esimesed 3 nädalat tuleks iga päev käia, edaspidi võib puhkepäevi teha. kriitiline on esimese nädala lõpp ja teine nädal, siis võib tõrge tekkida. ja arvas, et laps võiks homme juba osaliselt üksi olla (täna vaatasin ka pool tundi akna tagant). laps ise arvas, et homme tahab ka mängima minna ja et homme võiks koos teistega magada.

šokolaadi-õlasall

3x50g mohäär, vardad nr 4,5, muster muidugi Feather&Fan (vana kiltkivi), 192cm ja 86cm. Mõnus oli teha, keeruline oli venitada (väike kodu ja väikesed huvilised, kes kipuvad käppima). Täpselt sama palju sama värvi lõnga on veel, nüüd mõtlen, kas teen teise samasuguse õlasalli veel (igaks juhuks kappi, äkki õnnestub kellelegi sokutada) või teen samade värvidega midagi muud (vesti?)

pühapäev

muumi

IT blogidest Mimmi õpetuse järgi, kõrvad tegin oma peast. silmad tuleb veel teha.

lasteaiast (ja hirmust) vol 1

Ja alustan uue teemaga: lasteaed.

esmaspäeval läheb poiss esimest korda elus lasteaeda. oleme rääkinud, mis seal tehakse, oleme paar korda käinud (juunikuus) mängimas... no näis. mina närveerin muidugi, laps mitte:D

minu hirmud siis sellised:
poiss ei räägi, st temast võidakse valesti aru saada (õpetajad ja teised lapsed);
poiss on ülirahulik ja vaikne laps (jajaaa, kõik emmed arvavad, et nende tupsununnu on hea laps, aga mina ei oleks selle peale ise tulnud, teised emad ja erinevad arstid on kommenteerinud, et niii rahulik laps. no ju siis on);
poiss ei ole kunagi minust eemal olnud, vahel olen kasutanud oma ema lapsehoidjana, aga tema on ju pereliige. pole vähimatki aimu, kuidas ta võib reageerida;

lisaks muidugi võimalikud tõved, mis kollektiivis külge hakkavad, ta on praktiliselt terve laps olnud.

miks ma ta sinna sõime siis panen, kui ise koduseks jään?
ma mäletan, kui kurnatud ma poisi esimesed paar kuud olin. minust tõenäoliselt ei oleks suurema lapsega tegelejat (hommikune puder, väljas jalutamine, müramine). meil on küll vanker olemas, aga seda kasutasin ainult rõdul, ma ei ole füüsiliselt nii tugev, et ligi 20kg viiendalt alla ja tagasi üles vinnata.

plaan on selline, et hommikul mees viib poisi aeda ja peale lõunasööki (või peale päevast und, kui poiss lepib) panen tüdruku kandelinasse ja toon poisi koju. siis on ta saanud väljas olla, teiste lastega suhelda (ta vahib tänaval teisi lapsi ja beebikoolis meeldis väga), joonistada-laulda ja mida iganes nad veel koos teevad.

sellised on plaanid, panen edaspidi kirja, kuidas läheb, pärast hea lugeda.

potitamisest, vol 4

tuli meelde, et võiks ühe teema ära lõpetada.

aprillis sai alustatud (laps 2a2k), nüüdseks (2a4k) on päeval põhimõtteliselt kuiv, st kord nädala-paari kohta juhtub õnnetus. magades ja linnas käies on mähe all. minu uljas plaan ka magades ilma mähkmeta hoida kukkus läbi selliselt, et ma kolm päeva järjest pesin KÕIK, mis voodis oli, kaasa arvatud tekk. vat siis sai kõrini. nüüd on kuidas kunagi: mõnikord on hommikul kuiv ja mõnikord mitte. võtan asja rahulikult, eks ta kunagi saab selgeks.
linnas ja külas olles on seni kenasti potile küsinud, lihtsalt ma ise oleks kogu aeg närvis, et äkki juhtub.