kommenteerimisest

mul ei õnnestu enam oma tarkust teiste blogides näidata:6 tõenäoliselt mingi internetiühenduse viga:(

kuidas

kuidas seda nimetatakse, kui ebameeldiva tegevuse asemel otsitakse asendustegevusi, et seda esimest tegevust edasi lükata? selle kohta on kindlasti mingi sõna olemas...

mul on poisist jäänud kerge käru (5,5 kg), millega ma plaanin tüdrukut sõidutama hakata. vanker (15-17 kg) on meil ka olemas, aga mul pole viiendalt korruselt/viiendale korrusele tarimiseks vajalikke muskleid. vankris on laps rõdul.

niisiis, see käru. see on muidu mõnus küll, aga poisist ma mäletan, et laps liugleb liikumise korral nii kaugele ette, kui palju viie punkti turvakinnituse jalgevahe osa lubab ja sõidab siis kuidagi röötsakil (käru kasutasin täpselt nii kaua, kui ma enam linas kanda ei jaksanud ja laps ise käima hakkas, st kuni 1a3k). tuleb ehitada miski, mis last eespoolt kinni peaks, selline (jala)katte moodi asi. see on lisavarustusena täiesti müügil, lihtsalt materjal mulle ei meeldinud ja mul on veel mõned nõudmised:)

õmblemine on seepärast õudne, et kui oled korra kanga lahti lõiganud, ei saa seda terveks tagasi, erinevalt näiteks heegeldamisest ja kudumisest, kus võib lõputult üles harutada.
nüüd ma siis istun siin ja lükkan edasi momenti, kui ma kangale käärid sisse löön.

plika

sai eile 5kuuseks
keerab. mul on nii hea meel:D
hakkab 6-7 paiku hommikul pimedas valju häälega jutustama. mul nii hea meel ei ole:D

harjumaaliinide üllatus

hakkan veebruaris tüdrukuga massaažis käima. esmaspäeval tehti üllatus: sõiduplaanid on oluliselt ümber tehtud. massaaži aja panin kirja muidugi vana sõiduplaani järgi.

varem käis üheksane buss, mis oli tuubil täis. sellega sõites oleks saanud 15 min polikliinikuni jalutada ja teised 15 min riietumisele. nüüd on alles poole üheksane marsa, mis tõenäoliselt läheb täis, st ma pean minema varem järjekorda, et kindlasti peale saada, Tallinna saabudes jääb mul tund aega niisama vahtida. no mida teha 9-10 Tallinna kesklinnas.

nii marsa (20.-) kui buss (15.-) on ka hinda tõstnud. ma mäletan aega, kui bussi pilet 5 või 6 krooni maksis (ma kõlan juba nagu omaenese vanaema, kes aegajalt ütles, mis asjad vanasti maksid).

mul oleks tõesti mõistlikum leida inimene, kes tuleb koju masseerima. on teil kedagi soovitada? kunagi, kui ma poisiga massaažis käisin, pakkus massöör välja, et ta käib kodudes ka, enam ta seal ei tööta.

muna-nisu-piimaallergikule

Kaerajahu muretaigen
orig retsept Veski Mati kaerajahu paki pealt, mõeldud koogipõhjaks:
300 g kaerajahu (Veski Mati)
150 g margariini
100-150 g suhkrut
2 spl vett
rasv sulatada, lisada suhkur, sool, vesi ja jahu, segada. suruda plaadile ja asetada külma 20-30 min.

mina panin suhkrut vähem, jätsin vee ära. tegin mõnusad väikesed küpsised. väga head tulid.

Mehhikopärane maisileib
orig retsept (ei mäleta allikat):
50 g margariini
2 dl maisijahu
3/4 dl kartulijahu
4-5 spl vett
soola
sega jahud ja sool, pudista sekka margariin, lisa vesi. rulli õhukesed leivad, küpseta pannil mõlemalt poolt.

see on kõige kummalisem retsept, mis mul seni ette on tulnud. taigen ei ole rullitav retsepti järgi tehes. taigen nagu polegi taigen, vaid hunnik jahu lisanditega.
mina lisasin õli nii palju, et käe vahel on võimalik õhukesed küpsised vormida ja panin ahjuplaadile (muidu läheva puruks). täitsa head tulid, mida õhemad, seda parem.

ma püüan siia oma allergikule sobivaid retsepte kirjutada, äkki kunagi keegi hädaline leiab. minu üllatuseks ei ole ei internetist ega ka raamatust (allergia ja toit) leitavad retseptid kõlbulikud. või olen mina erakordelt kehv küpsetaja:(

käisime homöopaadi juures vol 2

ma küsisin uksest välja tulles mehelt, et no kas saime targemaks ka. natuke segaduses oleme. 400.- eest mingeid pudinaid, väga konkreetsed juhendid nende sisse võtmiseks... ja teadmise, et meil on tundlik laps, kel on hirmud. ma nüüd ei teagi, mis selle teadmisega peale hakata. vähem range olla? (ma olen range lapsevanem, eriti nähes, mida teistel lastel lubatud on). raske on lapse hirmudest aru saada, kui ta ei väljenda end verbaalselt:(

eilne päev

tüdrukuga arstil. imestas, et miks ei keera? natuke aega hiljem selgus, et arst polnud meie saatekirja lugenud ja pidin kogu meie haiglaloo jutustama. sellega seletus ka olematu keeramisoskus. küsis, kas ma hoian last palju süles. vist jah. siis tuli õpetus: "nüüd tuleb lasta lapsel iseseisvuda". ma arvasin, et iseseisvumine tuleb märksa hiljem:D
kuu aja pärast saame siis massaaži:(

lugesin erinevaid bloge, kus juhtumisi on viimasel ajal vanust mainitud. mina olen kõigist vanem. mitte, et ma vana oleks, ei-ei:D
või minuvanused lihtsalt ei räägi oma möödunud aastatest...

ilusad plaanid olid ju

mitte üht liigutust pole teinud. sihuke laisk meeleolu on. eks kevade poole, kui õhemaid riideid saab kanda, tuleb tuhin tagasi.
leidsin BMI arvutamise koha ka, mul 22.

käisime homöopaadi juures

täitsa omapärane kogemus. nädala pärast uuesti, siis diagnoositakse mind ka, sest ema ja laps pidavat üks tervik olema. meest meetri kauguselt vaadates teatas, mis organid haiged on. ühesõnaga, omapärane kogemus.

miks mul on tunne, et lapse allergia mingil moel minu süüks jääb?
küsis esimese asjana, mis siis juhtus, kui lapsel esimesed punnid tulid. no potile harjutamine toimus.
ja siis, kui maal olles olukord täiesti käest läks, siis toimus autoavarii.
ja viimasel ajal ongi meil ju ainult mingid jamad olnud, siis tuli ju plika haigus ja.. et kui nii võtta, siis jah, võib küll olla, et lapse väljaelamata pinged avalduvad sel moel. üldjuhul on ju keha ja vaim tihedalt seotud.

poiss

reedene:



tänane:

ise näitab, mis värvipoti ma lahti teen, ise mäkerdab, mina ei suuna kuidagi.
uba, mitm os: ubi
tegusõnu kasutab üliharva, eitus käib lõppu. näiteks: näe ei=ei näe

see kass on kobras

täna hommikul pool viis oli vaja voodijalga järada. voodi on meil männipuust, st suhteliselt pehme (veider öelda puu kohta). päevasel ajal on ta sõnakuulelik, sest mul on suht vali hääl ja ta kuuletub kohe. öösel valju häält ju ei tee, ma siis sisisesin tigedalt, et jätku järele.
tal ongi varahommikuti mänguhood, kunagi viisime kassi nädalaks sugulase juurde hoiule. olevat väga armas loomake, aga tahab öösiti mängida. ja kujutage ette, sugulane oligi iga öö loomaga tunnikese mänginud! õnneks on tegemist teatris töötava inimesega, st varahommikul tööle minema ei pea.

käsitöö vallas olen nii palju kavandeid joonistanud ja erinevaid variante proovinud ja möllanud, et kui plaan lõpuks valmis, on tegemistuhin kadunud. ilma tuhinata teha mina ei oska, siis tulevad vead sisse ja kõik ajab närvi. nii et kannatage veel:)